Haljala kihelkond

Haljala kirik

Eestimaa kubermangu Rakvere kreis. Liivimaa atlas (1798)

Haljala kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Haljall, lühend Hlj) oli kihelkond Eestimaa kubermangu Rakvere ja Viru kreisis ning Virumaal.

Kihelkonna pindala oli 520 km².^[1]

Piirkonna ajalugu

Haljala kirikukihelkond asutati 13. sajandi algul Repeli muinaskihelkonna põhja- ja idaosade baasil.^[2] Esimest korda on kihelkonda mainitud 1241. aastal, mil Taani hindamisraamat loetleb 35 Haljala kihelkonna küla, teiste seas Haljala (Halelae).

16. sajandi lõpul oli Haljala lühikest aega ühendatud Viru-Jaagupi ja 17. sajandi esimesel veerandil Kadrina kihelkonnaga.^[3]

Kihelkonnakirik oli Haljala Püha Mauritiuse kirik, kihelkonnas oli ka neli abikirikut: Toolse, Käsmu, Pihlaspää ja Vainopää. Toolse kabel hävis 17. sajandi lõpul. Pihlaspääle oli kabel ehitatud 1673. aastal, kuid pärast oli lagunenud.^[3] Hävinud Pihlaspää kabeli asemele ehitas Sagadi mõisnik Eduard von Fock Eskusse aastal 1845 kivist kiriku.^[4]

1687. aastal asutatud Haljala kool on kogu Virumaa vanim.^[5]

Haljala kihelkonna mõisad

Kihelkonnas paiknes 22 mõisat – 1 kirikumõis, 16 rüütlimõisast peamõisat koos 4 kõrvalmõisaga ning 1 poolmõis. Lisaks veel 11 karjamõisat.^[2]

• Aari mõis (Ari), Karula kõrvalmõis, Haljala vald
• Annikvere mõis (Annigfer) rüütlimõis, Haljala vald
• Aaspere mõis (Kattentack) rüütlimõis, Haljala vald
• Aru mõis (Arro) Vanamõisa mõisa karjamõis
• Aru mõis (Arro) Sauste mõisa karjamõis^[6]
• Ernemaa mõis (Ernema) Selja mõisa karjamõis
• Essu mõis (Jess) rüütlimõis, Haljala vald
• Esku poolmõis (Esko), eraldati Selja mõisast
• Haljala kirikumõis (Pastorat Haljall), asukoht tänapäeval Haljala vald
• Harmi mõis (Harm) Vihula mõisa karjamõis
• Holsta mõis (Annenhof) Sauste mõisa karjamõis
• Idavere mõis (Itfer) rüütlimõis, Haljala vald
• Jalumäe mõis (Jallona) Kavastu mõisa karjamõis
• Kaliküla mõis (Kalliküll) Kunda mõisa karjamõis
• Kandle mõis (Kandel), Kavastu kõrvalmõis, Haljala vald
• Karula mõis (Karrol) rüütlimõis, Haljala vald
• Kavastu mõis (Kawast) rüütlimõis, Haljala vald
• Kodavere mõis (Koddawer) Metsiku mõisa karjamõis
• Koigi mõis (Koik) Kavastu mõisa karjamõis
• Käsmu mõis (Kasperwiek), Aaspere kõrvalmõis, Haljala vald
• Kärmu mõis (Kermo), Aaspere kõrvalmõis
• Lihulõpe mõis (Lihholep), Kloodi mõisa kõrvalmõis
• Loobu mõis (Loop) rüütlimõis, Kadrina vald
• Läsna mõis (Läsna) Loobu mõisa kõrvalmõis
• Maheda mõis (Mahheda), Idavere mõisa karjamõis
• Metsiku mõis (Metzikus) rüütlimõis, Haljala vald
• Mõisalõpe mõis (Moisalep), Varangu mõisa karjamõis
• Oandu mõis (Oando), Sagadi mõisa karjamõis
• Paduri mõis (Padduri), Sagadi mõisa karjamõis
• Rassivere mõis (Rassifer), Kavastu mõisa karjamõis
• Sagadi mõis (Saggad) rüütlimõis, Haljala vald
• Sauste mõis (Sauß) rüütlimõis, Haljala vald
• Selja mõis (Selgs, Tolsburg) rüütlimõis, Viru-Nigula vald
• Tammispea mõis (Tammispäh), Essu mõisa kõrvalmõis
• Tatruse mõis (Tatters) rüütlimõis, Haljala vald
• Telliste mõis (Tellist) eramõis
• Tereski poolmõis (Tereska) eraldati Kavastu mõisast
• Tõikvere mõis (Toigfer) eramõis
• Tõugu mõis (Taugupäh), Tatruse mõisa karjamõis
• Vanaküla mõis (Wannaküll), Vanamõisa mõisa karjamõis
• Vanamõisa mõis (Altenhof) rüütlimõis, Haljala vald
• Varangu mõis (Haljala) (Wrangelshof) rüütlimõis, Haljala vald
• Veltsi mõis (Weltz) rüütlimõis, Rakvere vald
• Vihula mõis (Viol) rüütlimõis, Haljala vald.
• Võle mõis (Woljel) poolmõis, 1863. aastani rüütlimõis.^[7]

Haljala kihelkonna vallad

• Aaspere vald (1866–1917)
• Andja vald (1866–1893)
• Annikvere vald (1866–1893)
• Essu vald (1866–1893)
• Hõbeda vald (1866–1893)
• Idavere vald (1866–1893)
• Kandle vald (1866–1893)
• Karula vald (1866–1893)
• Kavastu vald (1866–1893)
• Kihlevere vald (1866–1893)
• Loobu vald (1866–1893)
• Metsiku vald (1866–1893)
• Selja vald (1866–1893)
• Vanamõisa vald (1866–1893)
• Varangu vald (hilisem Maria vald) (1866–1917)^[küsitav]
• Vatku vald (1866–1893)
• Veltsi vald (1866–1893)
• Vihula vald (1866–1917)
• Võle vald (1866–1893)

Kihelkonna alad tänapäeval

Kihelkonna alad jäävad tänapäeval tervikuna Lääne-Viru maakonna koosseisu. Kihelkonna kesk- ja lõunapoolsed osad umbes 45% ulatuses moodustavad Haljala valla. Põhjapoolsed osad vastu Soome lahte moodustavad Vihula valla idapoolse osa. Väike kagupoolne ala kuulub Viru-Nigula valda ning väike lõunapoolne ala Rakvere valda. Väike idapoolne tükike kihelkonnast kuulub Sõmeru valla lääneserva. Pikk kihelkonna läänesopp kuulub Kadrina valda.^[2]

Viited

1. Haljala kihelkond 770^{[alaline kõdulink]}. Haljala Valla Sõnumid, 2. märts 2011
2. Haljala kihelkond Eesti mõisaportaal (vaadatud 3. märts 2012)
3. Haljala kirik EELK (vaadatud 3. märts 2012)
4. Eesti evangeeliumi luteriusu kirikud. Toimetanud Bruno Ederma, Asta Jaik. Konstantin Jaik'i kirjastus. Tartu 1939 (lk 70)
5. "Haljala kirikus pühitsetakse kihelkonna 770 aastapäeva". Kaev.net, 24. juuni 2011
6. Aru mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
7. Märt Uustalu, Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal, Tallinna Ülikool

Kirjandus

• Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 482–485.
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 77-79.
• Helmi Aspel. Ajalooline traditsioon Haljala kihelkonnast 1931. aasta suvel. Eesti Kirjandusmuuseum. 2004

Välislingid

• Maakond: Viru, Kihelkond: Haljala, Eesti ala mõisate register