See artikkel on tuulest; kuivatusseadme kohta vaata Föön (tehnika)
Fööni tekke skeem. -/+ 10° C/km on kuivadiabaatiline temp.gradient,- -6° C/km on märgadiabaatiline temp. gradient.
Föön on mäeaheliku ületava tuulepealse külje tuulest soojem ja kuivem laskuv tuul, mis puhub piki mäe tuulealust külge tasandikule või orgu.
Teke
Föön on meteoroloogiline nähtus, mis tekib looduses õhumassi liikumisel üle maapinna reljeefi kõrgemate takistuste. Mäeahelikku ületav kestev tuul on sunnitud tõusma piki nõlva. Mööda mäekülge ülespoole liikuv niiskusest küllastamata õhk paisub õhurõhu langedes ning jahtub seejuures kuivadiabaatiliselt iga saja meetri kõrguse kohta 1 °C / 100 m (kuivadiabaatiline gradient). See protsess kestab kõrguseni, kuni tõusev õhk küllastub niiskusest, suhteline õhuniiskus saavutab 100%.
Jätkuvalt tõusvas õhus niiskus kondenseerub ja tekib pilvisus, jätkuval õhumassi tõusul hakkab sellest mäenõlvale vihma sadama. Kondenseerumisel eralduva soojuse arvel jahtub tõusev õhk nüüd märgadiabaatiliselt ehk 0,6 °C / 100 m (märgadiabaatiline gradient) iga saja meetri kohta.
See protsess kestab seni, kuni õhk hakkab mäeharja ületama.
Mäeharja ületanud õhk hakkab õhurõhu horisontaalse gradientjõu tõttu laskuma. Kuna laskuv õhk surutakse õhurõhu suurenemise tõttu kokku, hakkab see adiabaatiliselt soojenema, nüüd juba kuivadiabaatiliselt (1 °C / 100 m), sest õhu suhteline niiskus on sellest teisel pool mäekülge allasadanud vihma tõttu langenud alla küllastuspiiri. Mäe tuulealusel küljel kaob ka pilvisus. Seega osutub laskunud õhk palju soojemaks ja kuivemaks kui see samal kõrgusel enne tõusma hakkamist teisel pool mäekülge oli. Seetõttu on tuul mägede tuulealusel nõlval märgatavalt soojem kui samal kõrgusel tuulepealsel küljel.
Mäenõlvade õhutemperatuuride vahe on seda suurem, mida kõrgemad on mäed. Mida suurema kõrguse laskunud õhk ületas, seda soojem ja kuivem see õhk on. Mägede tuulealustel nõlvadel tekib sageli tugev puhanguline soe (suhteline mõiste/hinnang) ja kuiv tuul, mis asendab varasema jahedama õhu.
Toime
Fööni puhudes võib õhutemperatuur tasandikul mõne tunni jooksul 30 kraadi võrra tõusta, USA-s isegi 20 kraadi mõne minuti jooksul. Oletame, et niiskusest küllastunud (pilvine õhumass), 24 °C temperatuuriga tuul ületab 4 km kõrguse mäe. Selle temperatuur teisel pool mäge oleks siis 24+(10–6)×4 = 40 °C, selline nähtus on tavaline SurmaorusUSA-s, mis on üks maailma kuivemaid ja palavamaid piirkondi.
Alpide föön võib esile kutsuda tugevaid torme tuule kiirusega 150 km/h. Need tormid kahjustavad sageli hooneid ja metsa.
Föön "sulatab" lume ka siis kui selle tuule temperatuur jääb soojenemisel alla 0° C, sest õhk on kuiv, õhu suhteline niiskus on hästi madal, toimub jää/lume sublimeerumine maapinnalt.
Fööni puhul on mäeharja kohal peaaegu sinise taeva ("fööniakna") ees pilvesein ("föönimüür").
Kõrgel, mäe tuulealuse külje kohal võivad soodsatel oludel tekkida seisevlained, mis võivad ulatuda mäe tipust/harjast kuni kuus ja enamgi korda kõrgemale. Kõrgemate pidurdavate õhukihtidevahelisel eralduspiiril moodustuvad piisava õhuniiskuse puhul laineharjadel iseloomulikud läätsekujulised kõrgrünkpilved ehk "fööniläätsed"). Seisevlainetes võivad purilennukid tõusta suurtele kõrgustele, isegi üle 20 000 m.
Alpide põhjaküljel kaasneb fööniga kuiva õhu tõttu väga hea nähtavus.
Mõju inimese tervisele
Föön soodustab südame- ja vereringehaigusi. Paljudel inimestel tekivad peavalud, iiveldus, kiire väsimine. Fööni ajal on inimestel halb enesetunne, nad ärrituvad kergesti ja võivad muutuda agressiivseks. Föönide piirkonnas esineb sagedamini enesetappe. Tervisehäirete põhjuseks on tõenäoliselt väikesed õhurõhu kõikumised, mis tekivad maapinna lähedal oleva külma õhu ning soojema fööniõhu vahel.
Kohalikud nimetused
Algselt nimetati fööniks Alpide fööni. Maailma eri paigus on föönil mitmeid nimetusi:
