Linnas on mandriline kliima. Jaanuaris 1987 registreeriti linnas Leedu madalaim kuu keskmine õhutemperatuur: –16,4 °C.
Ajalugu
Kuigi Dūkštase mõis rajati juba keskajal, on asulat ennast esmamainitud 1737. aastal. Kasvama hakkas asula XIX sajandi keskel, kui seda hakkas läbima Peterburi–Varssavi raudtee. Juulis 1871 toimus raudtee ehitusel kivimurru tööliste streik, mis oli esimene streik Leedu aladel.
1871. aastal rajati sinna esimene kirik (õigeusu kirik). 1895. aastal asula põles. 1897. aastal avati seal postkontor. 1907. aastal ehitati sealne õigeusu kirik kivist hooneks ümber. Esimese maailmasõja ajal rajasid sakslased sealt kitsarööpmelise raudtee Drysviatysse. 1915. aastal sai Dūkštasest alev. 1919. aastal sai alevist vanausliste kihelkonna keskus.
Aastatel 1920–1939 kuulus asula Poolale. Sai linnaõigused 1956. aastal. Teise maailmasõja järel tegutsesid alevi ümbruses Leedu metsavennad. Nõukogude perioodil oli linn kohaliku sovhoosi keskasulaks.[3]
↑Kazys Misius. Dūkštas (miestas). Visuotinė lietuvių enciklopedija, Kd. V (Dis-Fatva). – Vilnius: Mokslo ir enciklopedijų leidybos institutas, 2004. 191 lk.
↑"Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. august 2015. Vaadatud 16. augustil 2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)