Christoph Weiditz kuulus kunstnike suguvõssa, kes tegutses 15. sajandi keskpaigast 16. sajandi keskpaigani Ülem-Reinimaal, ta oli maalikunstniku ja puulõikemeistriHans Weiditzi vend[2]. Ta töötas aastail 1523–1525 Strassburgis, aastail 1525–1526 on teda mainitud Ulmis ja OettingenisŠvaabimaal ning 1526–1529 Augsburgis.[1]
1528–1529 reisis ta keiser Karl V saatjaskonnas Hispaaniasse ja töötas sealses õukonnas. Sellest perioodist pärineb tema Trachtenbuch. 1530 või 1532. aastal pöördus ta Augsburgi tagasi[2].
Looming
Christoph Weiditzi loomingut iseloomustab kujunemine tema elu jooksul renessansi mõjutustega naiivsevõitu saksa sajandialguse vormikeelest säravaks renessanssmanerismiks.[3]
Moe- ja olustikuajalooliselt on tänapäeval oluline allikmaterjal tema Hispaania-reisi perioodil loodud, tänapäeval NürnbergisRahvusmuuseumis asuv Trachtenbuch, milles ta jäädvustas reisil nähtut ja milles sisalduvad näiteks joonistused Mehhiko vallutajast Hernán Cortésist, Hispaania eri piirkondade rahvarõivastest ja esimesed Euroopas loodud joonistused Mehhiko põliselanikest, kes olid kolooniatest toodud Hispaaniasse.[4]