Béla Bartók

Béla Bartók keskkooli lõpetamise ajal 1899

Béla Bartók (1927)

Béla Viktor János Bartók (25. märts 1881 Nagyszentmiklós – 26. september 1945 New York) oli ungari helilooja, pianist ja rahvamuusikateadlane.

Ta sündis põllumajanduskooli direktori pojana Nagyszentmiklósis (tollal Austria-Ungari, nüüd Rumeenia). Pärast isa surma 1888. aastal kolis ta koos ema ja õe Erzsebetiga Nagyszőlősisse (tänapäeval Võnogradiv Ukrainas) ja seejärel Pozsonyisse (tänapäeval Bratislava Slovakkias). Lapsena oli ta kidurat kasvu ja haiglane ning kannatas kuni viienda eluaastani valuliku lööbe all.

Tema muusikaanne ilmnes varakult. Ema sõnul suutis ta eristada tantsurütme, mida ema talle klaveril mängis, veel enne, kui ta täislausetega rääkima õppis. Nelja-aastaselt oskas ta klaveril mängida juba 40 pala. Esimese avaliku kontserdi andis ta 11-aastaselt. Sealjuures esitas ta ka enese kaks aastat varem komponeeritud pala "Doonau kulg".

Ta õppis alates 1899. aastast Budapesti muusikaakadeemias klaverit ja kompositsiooni. Õpingute ajal tutvus Zoltán Kodályga, kellega koos ta kogus rahvamuusikat.

1908. aastal reisis ta koos Kodályga mööda maad, kogudes vanu ungari rahvalaule. Nende leiud olid üllatuslikud. Ungari rahvamuusikana oli varem esitletud mustlasmuusikat. Klassikaline näide sellest eksitusest on Ferenc Liszti "Ungari rapsoodiad" klaverile, mis põhinevad populaarsetel kunstlauludel, mida esitasid mustlasbändid. Seevastu vanad ungari rahvaviisid, mille avastasid Bartók ja Kodály, sarnanevad nendega vähe. Selle asemel avastasid nad, et paljud rahvalaulud põhinevad pentatoonikal, mis meenutab idamaade rahvalaule, näiteks Kesk-Aasia ja Siberi omi.

Bartókit mõjutas Richard Straussi muusika.

1909. aastal abiellus ta Márta Ziegleriga. Nende poeg Béla II sündis 1910. aastal. 1911. aastal kirjutas ta oma ainsa ooperi "Hertsog Sinihabeme loss" ja pühendas selle abikaasale. 1923 see abielu lahutati. Seejärel abiellus Bartók oma õpilase Ditta Pásztoryga. 1924 sündis Bartóki teine poeg Péter.

Ta on kirjutanud ooperi, kaks balletti, klaveri- ja viiulikontserte, koori- ja kammermuusikat. Noorena kirjutas ta peamiselt klaverimuusikat, keskeas lisandus keelpillimuusika. Vanas eas polnud tal lemmikinstrumenti.

Kirjandus

• Bence Szabolcsi, "Béla Bartók" : [elu ja looming]. Tõlkinud Helju Tauk. Eesti Raamat, Tallinn 1973, 116 lk. (ka bibliograafia)
• György Kadar, "Bartóki ja Kodály elutööst kultuurivallutuste valguses: sissevaateid keskeuroopluse ja selle kultuuriloo võrdlevasse uurimisse massikultuuri ajastul". Soomekeelsest käsikirjast lühendatult tõlkinud Andres Langemets – Tuna 2002, nr. 3, lk. 4–17