Lahe pindala on 194 000 km² (teistel andmetel umbes 223 000[1] 225 000 km²).
Maksimaalne sügavus on 5872 m [2], (teistel andmetel 5120 m[3], 5100 m[4], 5099 m või 4735 m[1]), keskmine sügavus 1715 m. Sügavaim koht asub lahe keskpaigast veidi lõuna pool.[1]
Hispaanias eristatakse nn Kantaabria merd (hispaania keelesMar Cantábrico) ja kitsamas mõttes Biskaia lahte (Golfo de Vizcaya, Golfo de Gascuña). "Kantaabria mere" rannik hõlmab rannajoone Estaca de Barese neemest kuni Adouri jõe suudmeniPrantsusmaalBayonne'i lähedal. Biskaia laheks nimetatakse Hispaanias Kantaabria, Baskimaa ja Akvitaania ranna lähedast idapoolset osa lahest. See algab Ajo neemest.
Nimi
Biskaia laht on saanud nime Hispaaniale kuuluva Biskaia järgi.
Vanemates ladinakeelsetes allikates on lahe nimi Britannicus Oceanus ja Gallicus Oceanus, alates 1. sajandist eKrSinus Cantabrorum või Cantabricus Oceanus (kantabrite rahva järgi). "Kantaabria merd" nimetati Sinus Cantabrorum.
Peutingeri kaardil (Tabula Peutingeriana) kannab laht nime Sinus Aquitanus ('Akvitaania laht').
Keskajal on lahte või selle lõunaosa hispaania keeles nimetatud ka El Mar del los Vascos ('Baskide meri').
Nimi rannikul elavate rahvaste keeles:
hispaania – Golfo de Vizcaya (lahe idaosa või ka kogu laht), Golfo de Gascuña (lahe idaosa või ka kogu laht), Mar Cantábrico ("Kantaabria meri")
Biskaia laht on tuntud halva ilma ja raskete meresõidutingimuste poolest.
Seal on palju hoovusi, sagedased on äike ja tugev lainetus. Tugevad tormid on eriti sagedased talvel (11–12 tormipäeva kuus[3]). Ilmad on ühed halvemad kogu Atlandi ookeanis. Põhjuseks on see, et osa mandrilavast ulatub kaugele, mistõttu vesi jääb madalaks.
Kuni viimase ajani on kaubalaevad Biskaia lahes sageli põhja läinud. Nüüd on olukord tänu parematele laevadele ja ilmaennustamise kvaliteedi paranemisele paremaks läinud.
Veetemperatuur on veebruaris lahe põhjaosas 5–6 °С, lõunaosas 12–13 °С, augustis põhjaosas 10 °С, lõunaosas 20–22 °С.[3]
Lahes võib kohata vaalu ja delfiine. Suve lõpul 2007 viimaseid ei kohatud. Biskaia laht on üks väheseid kohti, kust saab jälgida nokisvaallasi, sealhulgas koonikuid.
Biskaia lahte ilmus 20. sajandi alguses vetikas Colpomenia peregrina, mida esmakordselt märkasid austrikogujad 1906.
22. mail1703 toimus Biskaia lahes merelahing. Hispaania pärilussõja käigus ründas kaubalaevastik Hollandio sõjalaevade kaitse all kapten Roemer Vlacqi juhtimisel võitles Prantsuse sõjalaevade eskaadriga. Prantslaste ülekaalukas jõud sundis hollandlased alistuma.
Külma sõja ajal oli Biskaia laht Nõukogude Liidu sõjaline sihtpunkt. Selleni jõudmine oleks tähendanud Lääne-Euroopa mandriosa vallutamist ja strateegiliselt tähtsa Atlandi ookeani ranniku hõivamist.
Kantaabria meri on paljude külmade vete taime- ja loomaliikide ökoton.
Merel puhuvad loodetuuled tulenevad Briti saarte ja Põhjamere päritolu madalrõhkkondadest ja Assooride päritolu antitsüklonitest. Püsiva tugevuse ja suunaga tuul tekitab 2,5–3 m kõrgusimerelaineid. Teatud tingimustel, mis võivad esineda peamiselt aprillis-mais ja septembris-oktoobris, võib tekkida galerna, mille puhul lainekõrgus ületab 9 m.
Prantsuse rannikule lähemal on vesi soojem.
Keskmine soolsus on 35 promilli. Soolsus kõigub olenevalt sademetest.
Prantsuse rannik on madal ja liivane, arvukate soodega. Umbes 320 km Gironde'ist põhja pool domineerivad padurid, edasi kuni Quiberoni poolsaareni on rannik kaljune ja kõrge.
Lahte voolavad jõed on lühikesed ja väga ebakorrapärase veehulgaga (välja arvatud Garonne, mille suue on Bordeaux' linnas). Tähtsamad jõed on Nervión, mis suubub Bilbao juures, ja Bidasoa jõgi, mis moodustab Prantsusmaa ja Hispaania vahelise piiri.
Biskaia lahes käib intensiivne kalapüük. Paljud kalaliigid, sealhulgas kuld-merikoger, Tšiili merluus ja anšoovis, on ohustatud. Teised, sealhulgas makrell ja pelamiid, on väljaspool ohtu ja neid püütakse regulaarselt. Mõned liigid on juba hääbunud, nagu vaalaline Balaena biscayensis, kelle viimane isend püüti Orios 20. sajandi alguses.
Biskaia laht on olnud antiikajast saadik tähtis meretee. Sõidetud on nii piki kallast kui ka Briti saartele.
Jõuluhoovus, mis voolab laiemas mõttes piki kogu Biskaia lahe lõunarannikut läänest itta, on Biskaia lahes sunnitud pöörduma põhja ning sureb. Hoovus toob idarannikule kaasa kõikvõimalikke esemeid. See hoovus tõi naftatankeri Prestige reostuse Prantsuse rannikuni välja.
Artikli kirjutamisel on kasutatud tšehhi, saksa-, inglis-, prantsus-, hispaania-, hollandi-, vene- ja ukrainakeelse vikipeedia artikleid seisuga 19.10.2007, sealhulgas artiklit es:Mar Cantábrico.
Strategi Solo vs Squad di Free Fire: Cara Menang Mudah!
.jpg)
