Tiamiinipuudusest tingitud, poleeritud riisi söömisega seostatud, varasematel aegadel eeldatavasti Aasia maades (Korea, Hiina, Filipiinid, Jaapan), aga ka mujal, sageli surmaga lõppev haigus. Jaapanis haigestus varasematel aegadel beribeerisse igal aastal ligi 50 000 inimest.[3]
Ajaloolist
Beribeerit teati Hiinas juba arvatavasti 2697eKr.[4]
1882. aastal, tuginedes koertega tehtud toitumiseksperimentidele ja omaenda vaatlustele, järeldas Jaapani kirurg Takaki Kanehiro, et beribeeril on seos toitumisega. Seejärel viis ta jaapanlastest mereväelastel sisse muudatused toitumises, söögikorrad hakkasid koosnema lihast, leivast, puu- ja juurviljadest jms, beribeeri epideemia mereväes loeti likvideerituks.
1896. aastal tegi Gerrit Grijns eksperimente kodulindudega. Kodulinnud haigestusid polüneuriiti ehk mitmenärvipõletikku (eksperimentaalne beribeeri). Grijns arvas, et lisades kodulindude toidule riisikliisid ja/või ube (katjang-idjoe (Phaseolus radiatus, liha), saab nende haigestumist ära hoida. Ta leidis, et paljud looduslikud toitained sisaldavad teatavaid kompleksseid aineid, mis kaotavad oma jõu, kui neid kuumutada üle 120 °C ning milleta häirub katseloomade perifeerse närvisüsteemimetabolism (ainevahetus) ja lind haigestub.[6]
1897. aastal avaldas Christiaan Eijkman kodulindudega läbi viidud katsete, mille käigus ta söötis kanadele, partidele, hanedele ja tuvidele järjekindlalt valget riisi, tulemused.[7] Kodulinnud haigestusid polüneuriiti. Eijkman arvas, et riisikliide vesi-ekstrakt sisaldab mingisugust “neutraliseerivat faktorit”, mis aitab ära hoida beribeerisse haigestumist, kuna kodulindude toidule riisikliide lisamisel nad tervenesid, selle kinnitas Gerrit Grijns.[8],[9],[10]
↑Casimir Funk, "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem". Wiesbaden: J.F. Bergmann, lk 11, 1914.Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) (saksakeelne)
↑Casimir Funk, "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem". Wiesbaden: J.F. Bergmann, lk 4-5, 1914. Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) (saksakeelne)
↑Casimir Funk, "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem". Wiesbaden: J.F. Bergmann, lk 29, 1914. Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) (saksakeelne)
↑Casimir Funk, "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem". Wiesbaden: J.F. Bergmann, lk 29, 1914. [1]
O. Paul, Background of the prevention of cardiovascular disease. I. Nutritional, infectious, and alcoholic heart disease, Circulation. 1989;79:1361-1368, Veebiversioon (vaadatud 01.08.2013)
Strategi Solo vs Squad di Free Fire: Cara Menang Mudah!