Aserbaidžaani Demokraatlik Vabariik

Aserbaidžaani Demokraatlik Vabariik

آذربایجان خلق جمهوریتی
Azərbaycan Xalq Cümhuriyyəti
1918–1920
Valitsusvorm Ajutise valitsusega parlamentaarne unitaarvabariik
Peaminister Fatali Khan Khoyski
(esimene, 1918–1919)
Mammad Hasan Hajinski
(viimane, 1920)
Parlamendi esimees Mahammad Amin Rasulzade
(1918)
Alimardan bey Topchubashov
(1918–1920)
Pealinn Ganja (septembrini 1918)
Bakuu
Pindala 99 908,87 km2 (1918)
Rahvaarv 4 617 671 (1919)
Peamised keeled Turgi
Rahaühik Aserbaidžaani rubla
Hümn "Azərbaycan marşı"
"Aserbaidžaani marss"
Eelnev Järgnev
Taga-Kaukaasia Liitvabariik Aserbaidžaani NSV

Aserbaidžaani Demokraatlik Vabariik (ka Aserbaidžaani Rahvavabariik) oli riik Kaukaasias, nii turgi- kui moslemimaailma esimene demokraatlik ilmalik vabariik. Riigi kuulutas 28. mail 1918 Thbilisis pärast Taga-Kaukaasia Liitvabariigi lagunemist välja Aserbaidžaani Rahvusnõukogu ning see kestis 28. aprillini 1920.[1] Aserbaidžaani DV piirnes põhjas Venemaaga, loodes Gruusia, läänes Armeenia ning lõunas Iraaniga. Rahvaarv oli umbes 3 miljonit.[2] De facto pealinn oli alguses Ganja, kuna Bakuu oli bolševike kontrolli all. Juhtiv erakond Müsavat võttis poliitilistel põhjustel nimeks "Aserbaidžaan". Varem oli seda nime kasutatud vaid Iraani Aserbaidžaani piirkonna kohta.[3][4][5][6][7]

Aserbaidžaani Demokraatliku Vabariigi kõrgeim riigiorgan oli parlament ehk Aserbaidžaani Rahvusnõukogu, mis valiti üldistel vabadel ja proportsionaalsetel valimistel. Valitsus ehk ministrite nõukogu andis parlamendile aru. Esimeseks peaministriks oli Fatali Khan Khoyski.[8] Peale Müsavati olid parlamendis esindatud ka erakonnad Ahrar, Ittihadja Moslemi Sotsiaaldemokraatlik Partei, lisaks armeenlased (21 kohta 120-st), venelased, poolakad, sakslased ja juudid.[9] Paljud saadikud toetasid panislamistlikke ja -turkistlikke ideid.[10][11][12][13][14][15]

Üks parlamendi edumeelsemaid saavutusi oli naistele valimisõiguse ning võrdsete poliitiliste õiguste andmine. Sellega sai Aserbaidžaanist maailma esimene moslemiriik, kus naised valida said. Lisaks asutati 1919. aastal riigi esimene kaasaegne ülikool, Bakuu Riiklik Ülikool.

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Kazemzadeh, Firuz (1951). The Struggle for Transcaucasia: 1917–1921. The New York Philosophical Library. Lk 124, 222, 229, 269–270. ISBN 978-0-8305-0076-5.
  2. ↑ Swietochowski, Tadeusz. Russian Azerbaijan, 1905-1920: The Shaping of a National Identity in a Muslim Community. Cambridge University Press, 2004, p. 129. ISBN 0521522455
  3. ↑ Yilmaz, Harun (2015). National Identities in Soviet Historiography: The Rise of Nations Under Stalin. Routledge. Lk 21. ISBN 978-1317596646. On May 27, the Democratic Republic of Azerbaijan (DRA) was declared with Ottoman military support. The rulers of the DRA refused to identify themselves as [Transcaucasian] Tatar, which they rightfully considered to be a Russian colonial definition. ... Neighboring Iran did not welcome did not welcome the DRA's adoptation of the name of 'Azerbaijan' for the country because it could also refer to Iranian Azerbaijan and implied a territorial claim.
  4. ↑ Barthold, Vasily (1963). Sochineniya, vol II/1. Moscow. Lk 706. ... whenever it is necessary to choose a name that will encompass all regions of the republic of Azerbaijan, name Arran can be chosen. But the term Azerbaijan was chosen because when the Azerbaijan republic was created, it was assumed that this and the Persian Azerbaijan will be one entity, because the population of both has a big similarity. On this basis, the word Azerbaijan was chosen. Of course right now when the word Azerbaijan is used, it has two meanings as Persian Azerbaijan and as a republic, its confusing and a question rises as to which Azerbaijan is talked about.
  5. ↑ Atabaki, Touraj (2000). Azerbaijan: Ethnicity and the Struggle for Power in Iran. I.B.Tauris. Lk 25. ISBN 9781860645549.
  6. ↑ Dekmejian, R. Hrair; Simonian, Hovann H. (2003). Troubled Waters: The Geopolitics of the Caspian Region. I.B. Tauris. Lk 60. ISBN 978-1860649226. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. jaanuar 2021. Vaadatud 8. novembril 2020. Until 1918, when the Musavat regime decided to name the newly independent state Azerbaijan, this designation had been used exclusively to identify the Iranian province of Azerbaijan.
  7. ↑ Rezvani, Babak (2014). Ethno-territorial conflict and coexistence in the caucasus, Central Asia and Fereydan: academisch proefschrift. Amsterdam: Amsterdam University Press. Lk 356. ISBN 978-9048519286. The region to the north of the river Araxes was not called Azerbaijan prior to 1918, unlike the region in northwestern Iran that has been called since so long ago.
  8. ↑ La Chesnais, Pierre Georget (1921). Les peuples de la Transcaucasie pendant la guerre et devant la paix. Éditions Bossard. Lk 108–110. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. juuni 2016. Vaadatud 29. oktoobril 2015.
  9. ↑ "Azerbaijan:History". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. märts 2007.
  10. ↑ "Musavat Party (Azerbaijan)".
  11. ↑ Landau, Jacob M. Pan-Turkism: From Irrendentism to Coopersation. p.55
  12. ↑ Mostashari, Firouzeh. On the Religious Frontier: Tsarist Russia and Islam in the Caucasus. p. 144.
  13. ↑ Roshwald, Aviel. Ethnic Nationalism and the Fall of Empires. p. 100.
  14. ↑ Middleton, Neil and O'Keefe, Phil. Disaster and Development: The Politics of Humanitarian Aid. p. 132.
  15. ↑ Croissant, Michael P. The Armenian-Azerbaijan Conflict: Causes and Implications. p. 14.

Strategi Solo vs Squad di Free Fire: Cara Menang Mudah!