Anija vald oli kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harju maakonna idaosas.
Valla pindala oli 517 km² ning see kuulus pindalalt suurimate kohalike omavalitsusüksuste sekka.
Anija valda ümbritsesid Kose, Raasiku, Jõelähtme, Kõue, Aegviidu ja Kuusalu vald Harju maakonnas, Albu vald Järva maakonnas ning Tapa vald Lääne-Virumaal.
Vald hõlmas ajaloolise Harju-Jaani kirikukihelkonna idaosa, mõningaid alasid ajaloolise Kose kirikukihelkonna põhjaosas (Pikva, Alavere ja Voose ümbrus) ning vähese asustusega metsaseid alasid ajaloolise Ambla kirikukihelkonna lääneosas (Mustjõe ja Pillapalu ümbruses).
Valla elanike arv 1. jaanuar 2016 seisuga oli Statistikaameti andmetel 5474 ja rahvastikuregistri järgi 5618.
Anija vallavanem oli Arvi Karotam.[4]
2017. aastal ühinesid senine Anija vald ja Aegviidu uueks Anija vallaks.
Asustus
Linn
Anija vallas asus üks linn – Kehra.
Külad
Rahvastik
Aasta
|
Arvestuslik rändega rahvaarv 1. jaanuari seisuga Statistikaameti andmetel
|
Rahvastikuregistri järgi
|
2001
|
3147
|
|
2002
|
3149
|
|
2003
|
6345
|
|
2004
|
6297
|
|
2005
|
6276
|
|
2006
|
6244
|
|
2007
|
6233
|
|
2008
|
6223
|
6197[5]
|
2010
|
6199
|
|
2011
|
5831[6]
|
|
2012
|
5763[7]
|
|
Ajalugu
Anija vald Harju-Jaani kihelkonnas rajati 19. sajandil Anija mõisa territooriumi talumaid hõlmava tüüpilise mõisavallana. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi esimesel poolel toimunud valdade liitmisel muutus vald algsest suuremaks, hõlmates selle järel ka Paasiku, Kehra ja teisi mõisatele kuulunud maid. Vald likvideeriti 1950. aasta haldusreformiga (analoogiliselt teiste Eesti valdadega) ning taastati nõukogudeaegse Anija külanõukogu põhjal ja piirides 16. jaanuaril 1992. Lõplikud piirid sai vald 2002. aastal, mil vallaga ühines Kehra linn (seni eraldiseisev omavalitsusüksus, mida Anija vald rõngasvallana ümbritses).
Valla kolmekümne ühest külast on esmamainitud 1241. aastal välja antud Taani hindamisraamatus neljateistkümmet küla. Valla maa-alal asus mitu mõisat: 1914. aasta seisuga olid need Anija, Paasiku, Kehra, Kaunissaare, Kaserahu, Pikva ja Alavere peamõisad, lisaks veel mitu kõrval- ja karjamõisat.
Vallale nime andnud Anija mõisast on kirjalikke teateid 1482. aastast. Mõisnikuks oli siis rüütel Herman Soge (Zoege).
2017. aastal ühinesid Anija vald ja Aegviidu uueks Anija vallaks.
Viited
Välislingid