Moskva tsaari Aleksei Mihhailovitši tiitel oli Kogu Suur-, Väike- ja Valge-Vene isevalitseja (Всеа Великия и Малыя и Белыя Росии самодержавец).
Riigijuhtimine
Aleksei oli troonile tõustes 16-aastane ja tema valitsuse alguses haaras võimu enda kätte Aleksei kasvataja, Aleksei onu, bojaar Boriss Morozov, kelle soovitusel abiellus Aleksei 1648. aasta jaanuaris Maria Miloslavskajaga. Ettenägelik bojaar võttis aga endale naiseks Maria õe Anna ja sai niimoodi tsaari kälimeheks. Morozovi mahhinatsioonid lõppesid nn 1648. aasta soolamässuga Moskvas (soola hinda tõsteti, rahvas tungis Kremlisse ja nõudis soolamaksu kehtestajate välja andmist; Morozov saadeti kloostrisse).
Pärast Morozovi pagendamist tegid Aleksei õukonnas karjääri mitmed 17. sajandi Venemaa silmapaistvaimad riigimehed, kellest võiks eelkõige mainida Afanassi Ordin-Naštšokinit ja Artamon Matvejevit.
Ta oli üks oma aja haritumaid Venemaa riigipäid. Tema algatatud ja koostatud on mitmed seadused ja dokumendid, sealhulgas Venemaa seaduste kogu Maakogu seadustik (Соборное Уложение). Selle seadusega loeti näiteks talupojad sunnismaiseks. Aleksei I alustas Venemaa aegunud sõjaväe uuendamist uueliigilise sõjaväe moodustamise ja Venemaale välismaa sõjaspetsialistide palkamisega. Allutas Vene riigile seni kreeka kiriku võimu all olnud Vene Õigeusu Kiriku riigis koos kirikujuhi patriarh Nikoniga.
Kui Rootsi 1655. aastal ründas Rzeczpospolitat, nägi osa Aleksei õukonnast (eelkõige Ordin-Naštšokin) selles head võimalust vallutada Venemaale väljapääs Läänemerele ja seeläbi elavdada kaubandussidemeid Lääne-Euroopaga. Aleksei pidaski Liivimaa vallutamiseks Rootsiga edutu sõja ja püüdis vallutada Riiat1656. aastal. Sõjategevuse lõpetas 1658. aastal Vallisaare vaherahu, kolm aastat hiljem oli Aleksei sunnitud jätkuva Vene-Poola sõja tõttu leppima Venemaa jaoks tulemusteta Kärde rahuga.
Aleksei Mihhailovitši peeti Venemaal tagantjärele eeskujulikuks tsaariks. Temaga püüdis sarnaneda Nikolai II, kes oma ainsa pojagi tema järgi nimetas.
Ta suri 47-aastaselt 8. veebruaril 1676 ja maeti Moskva KremliArhangelski katedraali. Aleksei surm vallandas võimuvõitluse Miloslavskite (Aleksei 1. naise Maria perekond) ja Narõskinite (Aleksei 2. naise Natalja perekond) perekonna vahel. Kuigi tsaar Aleksei abielust Natalja Narõskinaga oli 1672 sündinud tulevane keiser Peeter I, sai esialgu tsaariks Aleksei vanim poeg esimesest abielust, 14-aastane Fjodor III (1676–1682).
.jpg)
