Adolf (Saksa kuningas)

Adolf (Saksa kuningas)

Adolf Nassaust (umbes 1255 – 2. juuli 1298 Göllheim) oli Saksa kuningas 5. maist 1292 – 23. juunini 1298. Ta on ainus Saksa kuningas, kes on ametist tagandatud, kui arvestamata jätta need, kes hulluks läksid või kelle paavst kirikuvande alla pani.

Adolf oli Nassau krahv 1276. aastast kuni surmani. Ta päris Nassau krahvkonna trooni oma isalt Walram II-lt ning pärandas selle oma poegadele Gerlach I-le ja Walram III-le. Kuid pärast Saksa kuningaks valimist viibis Adolf Nassaus harva.

Adolf rääkis saksa, prantsuse ja ladina keelt – viimane ei olnud tollal kuigi levinud.

Nassau krahvkond aastal 1547

Adolf pärines mõjutust väikeaadlisuguvõsast ja tal endalgi oli väga vähe võimu. Kuurvürstid valisid ta seetõttu, et saada riigile võimalikult nõrka valitsejat, samal põhjusel, miks omal ajal oli valitud Rudolf von Habsburg, ja seekord ei pidanud nad pettuma. Adolf ei suutnud tõepoolest Saksa kuningana eriti midagi saavutada, kaasa arvatud Saksa-Rooma riigi keisriks kroonimist. Lõpuks valisid Saksa vürstid endale uue kuninga: Albrecht von Habsburgi. Adolf ei nõustunud sellega, kuid langes Göllheimi lahingus Albrechti vastu, nii et viimane võis Saksa troonile asuda. Albrecht olevat Adolfi sealjures isiklikult hobuse seljast maha lükanud ja seejärel noaga tapnud.

Adolf abiellus 1270 Limburgi krahvi tütre Imagina von Isenburg-Limburgiga. Abielust sündis 8 last, kellest 4 said täiskasvanuks: Adolfi järeltulijad Nassau krahvkonna juhtidena Gerlach I ja Walram III, Klarenthali kloostri abtiss Adelheid ja Mechthilde (Mechthildis), kes abiellus Baieri hertsogi Rudolf I Lobisejaga.

Eelnev Rudolf I

Saksa kuningas 1291–1298

Järgnev Albrecht I