535.–536. aasta kliimakatastroof oli järsk lühiajaline keskmise temperatuuri langus põhjapoolkeral, mis osutus viimase 2000 aasta kõige rängemaks ja pikema järelmõjuga lühiajaliseks ilmastikumuutuseks.[1]
Selle põhjuseks oli ulatuslik atmosfääri tolmuloor, mis tulenes ühe või mitme vulkaani võimsast purskest troopikas[2] või Maa kokkupõrkest suure meteoriidiga[3]. Kõige tõenäolisemaks on peetud Krakatau vulkaani purset.[4]
Katastroofi laiaulatuslik mõju põhjustas maailma erinevais paigus umbes 540. aastani kestnud ilmastiku halvenemist ning sellest tingitud ikaldusi ja näljahädasid[3].
Soojemal ajaperioodil poleks sündmuse mõju ilmnenud nii märgatavalt, suurelt ja kestvalt, kuid seekordne kliimakatastroof võimendas juba eelnevalt alanud, parajasti kulgevat ja süvenevat Suure rahvasterändamise aja kliimapessimumi. Seega on kliimakatastroofi mõju käsitletav samaaegse 1500-aastase kliimatsükli miinimumaja ja selle läheneva külmima keskme ühismõjuna[viide?]. Eelneva Rooma kliimaoptimumi ajal oli Rooma laienenud Suurbritanniani, sellele järgnenud jahenemise ajal oli see teisenenud Bütsantsiks, mille tuumalaks oli Itaalia asemel Väike-Aasia.
{{cite journal}}
|journal=
|booktitle=