Valla pindala on 96,5 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1128 inimest.[2] Valla keskus on Rekova küla. Vallamaja asub aadressil Meža iela 1, vallavanem on Andris Mežals.[3] Aastal 2011 olid valla elanikest 84,87% lätlased ja 13,76% venelased.[4]
Kuni maareformini kuulusid valla maad Šķilbēni mõisale. Vald moodustati aastal 1930 Baltinava ja Viļaka valdade territooriumist. Aastal 1935 oli selle pindala 216 km² ja seal oli 6423 elanikku.[5] Aastal 1945 moodustati vallas Egļeva, Logina, Stabļeva, Šķilbēni ja Zaļčupe külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Logina külanõukoguga likvideeritav Zaļčupe külanõukogu, aastal 1962 aga Šķilbēni ja Medņeva külanõukogu Šķilbēni sovhoosi maad. 1968. aastal nimetati Logina külanõukogu ümber Šķilbēni külanõukoguks. Aastal 1971 liideti sellega osa Lazduleja külanõukogu Šķilbēni sovhoosi maadest, ent Medņeva sovhoosi maad liideti Medņeva külanõukoguga. Aastal 1977 liideti külanõukoguga osa likvideeritava Upīte külanõukogu territooriumist. Külanõukogust sai aastal 1990 Šķilbēni vald.[6] Enne 2009. aasta haldusreformi kuulus vald Balvi rajooni. Aastatel 2009–2021 kuulus vald Viļaka piirkonda.
Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Sauciemsi muinaskalmed, Daņilovka muinaskalmed, linnamäena kasutusel olnud Mistra mägi ja Dzilaskalnsi muinaskalmed ehk Sõjahauad.[7] Kohaliku kaitse all on Šķilbēni mõisa hoonetekompleks, sealhulgas häärber, Šķilbēni õigeusu kirik, Šķilbēni katoliku kirik, Rekova ambulants ja Rekova (Polfanderi) veski.[8] Looduskaitse all on Rekova kask, Polfanderi veski paju, Stiglava paljandid ja Fabriki tamm. Valda jäävad ka mitmed nimetud põlispuud.[9]
Vallas on 62 küla. Valla keskuses Rekovas (vidējciems) oli 2018. aastal 189 elanikku. Sama staatusega on veel kaks küla – Šķilbani 183 elanikuga aastal 2018 ja Upīte 103 elanikuga aastal 2018. Kuus küla on staatusega mazciems – Borisova 2 elanikuga aastal 2018, Čerbakova, Ivanovka 9 elanikuga aastal 2018, Krutova 11 elanikuga aastal 2018, Kudrova ja Nikolajevka 6 elanikuga aastal 2018. Teised valla külad on staatusega skrajciems – Ančipova 16 elanikuga aastal 2018, Antonovka 14 elanikuga aastal 2018, Bākarova 33 elanikuga aastal 2018, Borovka 1 elanikuga aastal 2018, Buki 15 elanikuga aastal 2018, Čalkova 8 elanikuga aastal 2018, Čilipīne 47 elanikuga aastal 2018, Dagunova 19 elanikuga aastal 2018, Dubļova 8 elanikuga aastal 2018, Dzjorgova 15 elanikuga aastal 2018, Eriki 2 elanikuga aastal 2018, Fabriki 19 elanikuga aastal 2018, Gabačova 6 elanikuga aastal 2018, Grohova 1 elanikuga aastal 2018, Gusakova 3 elanikuga aastal 2018, Iļvezi 1 elanikuga aastal 2014, Kangari 2 elanikuga aastal 2018, Komugreiva 10 elanikuga aastal 2018, Kubulova 1 elanikuga aastal 2015, Lejastači 6 elanikuga aastal 2018, Lemešova 2 elanikuga aastal 2018, Logini 8 elanikuga aastal 2018, Lotuši 6 elanikuga aastal 2018, Ļipovka, Maļinovka, Masandrovka 9 elanikuga aastal 2018, Mukaušova 3 elanikuga aastal 2018, Pakašova 17 elanikuga aastal 2018, Peksīne 14 elanikuga aastal 2018, Pikusola 2 elanikuga aastal 2018, Plešova 27 elanikuga aastal 2018, Porskova 15 elanikuga aastal 2018, Prisjolova 11 elanikuga aastal 2018, Prīdovka 1 elanikuga aastal 2018, Raipuļi 2 elanikuga aastal 2018, Rekosari 3 elanikuga aastal 2018, Riosari 4 elanikuga aastal 2018, Roguļova 5 elanikuga aastal 2018, Rozumegi 7 elanikuga aastal 2014, Saucīne 16 elanikuga aastal 2018, Sišova 4 elanikuga aastal 2018, Stabļova 17 elanikuga aastal 2018, Stiglova 17 elanikuga aastal 2018, Supretka 2 elanikuga aastal 2018, Svičova 2 elanikuga aastal 2018, Sviļova 8 elanikuga aastal 2018, Zatišje 7 elanikuga aastal 2018, Zaļčups 15 elanikuga aastal 2018, Zeļči 1 elanikuga aastal 2018, Zogadi 2 elanikuga aastal 2018, Tribunova 10 elanikuga aastal 2018, Viduči, Vilkova 30 elanikuga aastal 2018 ja Vylkova 2 elanikuga aastal 2007. Ülejäänud valla elanikud elavad külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]
