Valla pindala on 104.5 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1017 inimest.[2] Aastal 2011 elas vallas 981 lätlast, 31 venelast, 5 valgevenelast, 4 ukrainlast, 1 poolakas ja 1 leedulane.[3] Valla keskus on Tilža küla. Vallamaja asub aadressil Brīvības iela 3a, vallavanem on Anna Bērziņa.[4]
Ajalugu
Tilža vald moodustati endise Ruskulova mõisa maadele. Aastal 1883 otsustas sealse mõisa omanik kasutamata maad soovijatele tasuta välja anda, mistõttu sinna asus elama palju Kurzeme ja Vidzeme päritolu luteriusulisi elanikke. Agraarreformi eel olid valla aladel Ruskulova mõis pindalaga 15 949 hektarit ja Vecpilsi mõis pindalaga 251 hektarit.[5] Aastani 1925 kandis sealne vald Kokoreva valla nime. Aastal 1935 oli Tilža valla pindala 317,8 km² ja seal oli 6640 elanikku.[6]
Aastal 1945 moodustati Tilža vallas Krampiņi, Krišjāņi, Ruskulova, Skubiņi, Tilža ja Vectilža külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Tilža külanõukoguga likvideeritav Skubiņi külanõukogu, aastal 1955 aga Krišjāņi külanõukogu kolhoosi Plēsums maad. Aastal 1958 liideti Vectilža külanõukoguga Tilža külanõukogu kolhoosi Sarkanais oktobris maad, sovhoosi Sarkanais partizāns maad liideti aga Tilža külanõukoguga. Aastal 1965 liideti Tilža külanõukoguga ka Vectilža külanõukogu sovhoosi Tilža maad. Aastal 1975 Vectilža külanõukogu likvideeriti ja selle maad liideti Tilža külanõukoguga. Aastal 1977 liideti külanõukoguga osa Rugāji külanõukogu alasid. Aastal 1989 loodi Vectilža külanõukogu taas, selle maad eraldati Tilža külanõukogust.[7] Vald moodustati Tilža külanõukogust aastal 1991. Enne 2009. aasta haldusreformi kuulus vald Balvi rajooni. 2009. aastast kuulub vald Balvi piirkonda.
Mälestised
Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Jaunlemesnieki muinaskalmed ehk Sõjahauad ja Tilža katoliku kirik.[8] Kohaliku kaitse all on Tilža vana luteri palvemaja, Tilža ehk Kokoreva luteri kirik, Tilža kihelkonnakool koos selle juures asuva õigeusu kirikuga ja Doņikava muinaskalmed ehk Sõjahauad.[9]
Külad
Vallas on kakskümmend kaheksa küla. Valla keskuses Tilžas (lielciems) oli aastal 2018 518 elanikku. Kakskümmend seitse valla küla on staatusega skrajciems – Akmeņriuči 42 elanikuga aastal 2018, Balteņi 31 elanikuga aastal 2018, Barbāni 17 elanikuga aastal 2018, Dagumnīki 13 elanikuga aastal 2018, Dīvažeikari 21 elanikuga aastal 2018, Egleiši 21 elanikuga aastal 2018, Jaujas 30 elanikuga aastal 2018, Kadišava 12 elanikuga aastal 2018, Keibinīki 4 elanikuga aastal 2007, Kļovusola 14 elanikuga aastal 2018, Kopessils 22 elanikuga aastal 2018, Kuģinīki 3 elanikuga aastal 2018, Mežarejas 25 elanikuga aastal 2018, Mieneši 2 elanikuga aastal 2018, Petrauka 2 elanikuga aastal 2018, Raicine 12 elanikuga aastal 2018, Roditeļi 10 elanikuga aastal 2018, Rutkova 4 elanikuga aastal 2018, Rūbežnīki 1 elanikuga aastal 2018, Sileņi 17 elanikuga aastal 2018, Siltine 21 elanikuga aastal 2018, Spirģis 11 elanikuga aastal 2018, Stongas 11 elanikuga aastal 2018, Zvaigznes 18 elanikuga aastal 2018, Toki 9 elanikuga aastal 2018, Ūdrine 7 elanikuga aastal 2018 ja Vindova 2 elanikuga aastal 2018. Ülejäänud valla elanikud elavad külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]
