Šveitsi meedia on Šveitsis toimiv massimeediasüsteem.
Šveitsi iseloomustab kultuuride mitmekesisus, riigis kehtib neli ametlikku riigikeelt – saksa, prantsuse, itaalia ja romanši keel – ning seega on riigis ka neli erinevat mentaliteeti. Šveitsi meediamaastikul mängivad need keeleerinevused suurt rolli: seetõttu puuduvad seal üleriigilised päevalehed, nende asemel on regionaalsed ajalehed, keeleerinevused kujundavad ka raadiojaamu ja televisiooni.
2000. aastal Šveitsis vastu võetud konstitutsioonis reguleerivad meediat kolm artiklit. Esiteks, artikkel 16, mis väljendab arvamusvabadust ja õigust informatsioonile; artikkel 17 väljendab meedia vabadust; artikkel 93 reguleerib raadiot ja televisiooni. Siiski, seadusega ei ole meediale määratud kohustust teenida avalikkuse huve.[1]
Šveits oli 2008. aastal pressivabaduse edetabelis seitsmendal kohal. [2]
Ajalehed
Šveitslased on rahvas, kes armastab endiselt lugeda ajalehti ja ajakirju. Ajalehti loeb regulaarselt 91,8% üle 14-aastastest Šveitsi elanikest. See näitaja on püsinud viimase kümne aasta jooksul stabiilsena. 2008. aastal loeti Šveitsis ajalehti keskmiselt 44 minutit päevas. Väga populaarsed on tasuta ringluses olevad lehed. Iga päev loeb üks kolmest saksa keelt kõnelevast üle 14-aastasest ajalehte 20 Minuten, mis on suurima trükiarvuga ajaleht Šveitsis. Uue meedia on põhjustanud traditsiooniliste ajalehtede tellimuste ja üksikmüügist saadava tulu vähenemise.
Ajalehtede tulu tuleb 75% ulatuses reklaamist. Eriti tugevalt sõltuvad reklaamitulust regionaalsed ajalehed. Kuna trükiarvud on viimastel aastatel järjest vähenenud, on Šveitsi meediamaastikul toimumas järgmised protsessid: ajalehtede koondumine suuromanike kätte, täistööajaga ajakirjanike arvukuse vähenemine, suurenenud logistiline koostöö kirjastustega.[3]
Üha enam väikeseid ja keskmise suurusega ajalehti on sunnitud tegevuse lõpetama või ühinema mõne suure kontserniga. 2008.–2009. aasta majanduskriis mõjutas ajalehti tugevalt. Isegi juhtivad päevalehed pidid suure osa töötajatest lahti laskma. Aastal 2008 ilmus Šveitsis 203 päeva- ja nädalalehte, näiteks aastal 1939 ilmus neid täpselt poole rohkem.[3]
Šveitsis on populaarsed mõned üksikud suure trükiarvuga ajalehed, väikesed ajalehed täidavad eelkõige regionaalseid tühimikke, kuid saavad seeläbi ära kasutada konkurentsivabasid kohalikke lugejaskondi ja reklaamiturge.
Tundub, et viimase aja suundumus on see, et ajakirjandusmaastik liigub kahes vastandlikus suunas. Ainult mõned üksikud suure trükiarvuga ajalehed levivad keskustes ja eeslinnades, samal ajal kui paljud väikesed ajalehed peavad täitma lünki, mis nende vahele jäävad. Samal ajal saavad nad ka osa kasumist, mis tuleneb kitsast kohalikust reklaamiturust ja lugejaskonnast.
Šveitsi meediamaastikul mängivad keeleerinevused suurt rolli. Seetõttu puuduvad seal näiteks üleriigilised päevalehed. Nende asemel on regionaalsed ajalehed. Keeleerinevused kujundavad ka raadiojaamade ja televisiooni tegevust.
Suurima kasumiga meediakontsernid (2008. a seisuga):[3]
| Kontsern |
Kasum (Šveitsi frankides, mln)
|
| Ringier AG |
1458,4
|
| Edipresse Publications SA |
814,6
|
| Tamedia AG |
772,0
|
| NZZ Groupe |
551,0
|
| Basler Zeitung Medien |
283,0
|
| Espace Media Groupe |
255,0
|
| AZ Medien Gruppe |
203,0
|
| LZ Medien Holding |
149,0
|
| Südostschweiz Mediengruppe |
135,7
|
| Vogt-Schild Medien AG |
94,0
|
Suurimad päevalehed (2008. a seisuga)[3]
Suurimad tasuta päevalehed (2008. a seisuga)[3]
| Ajaleht |
Asutamisaasta |
Keel |
Kontsern |
Tiraaž (tuh) |
Lugejaid (tuh)
|
| 20 Minuten |
1999 |
saksa |
20 Minuten AG |
530 |
1296
|
| .ch |
2007 |
saksa |
Media Punkt AG |
370 |
–
|
| Le Matin Bleu |
2005 |
prantsuse |
Edipresse Publications AG |
231 |
524
|
| 20 minutes |
1999 |
prantsuse |
20 Minuten AG |
222 |
470
|
| News |
2007 |
saksa |
News Print AG |
215 |
–
|
| Blick and Abend |
2006 |
saksa |
Ringier AG |
211 |
291
|
| Cash daily |
2006 |
saksa |
Ringier AG |
112 |
85
|
| Baslerstab (City) |
2000 |
saksa |
Basler Zeitung Medien |
83 |
96
|
Lugejad (2008. a seisuga)[3]
| Vanuserühm |
% lugejaskonnast
|
| Alla 16 |
3,3
|
| 16–24 |
12,2
|
| 25–34 |
16,3
|
| 35–44 |
19,8
|
| 45–54 |
16,9
|
| 55–64 |
13,8
|
| Üle 65 |
17,7
|
Ajakirjad
Suurima lugejaskonnaga ajakirjad Šveitsis
| Nimi |
Sisu |
Keel
|
| Business Mir |
Business Mir on kakskeelne ajakiri, mida toimetatakse Šveitsis. See keskendub teemadele, mis hõlmavad poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid sidemeid Venemaa, Šveitsi ja Euroopa vahel. Ajakiri ilmub Genfis alates 2006. aastast. Business Miri sihtrühm on Šveitsi, Venemaa ja Euroopa investorid ja ärimehed. Business Mir avaldab põhjalikke artikleid majandusarengust ja ärivõimalustest Venemaal. Business Miris esineb ka elustiiliartikleid, mis pakuvad valikuid parimatest hotellidest, restoranidest, spaadest, erakliinikutest, pankadest jne. Business Mir avaldab iga päev online-uudiseid majandusest, poliitikast ja kultuurist, mida uuendatakse iga päev. Ajakiri ilmub kord kvartalis. |
inglise/vene
|
| L'Hebdo |
L'Hebdo on iganädalane prantsuskeelne ajakiri, mida toimetatakse Lausanne linnas. Ajakirja trükiarv on 44 870 eksemplari ja lugejaskond 217 000. Ühe numbri hind on 5 CHF-i ja ajakiri avaldab uudiseid majandusest, poliitikast, kultuurist ja sotsiaalvaldkondadest. Ajakiri ilmub igal teisipäeval. |
prantsuse
|
| Lords of Rock |
Lords of Rock on Šveitsi veebipõhine muusikaajakiri, mida uuendatakse iga päev. Ajakirja toimetus avaldab ülevaateid ilmunud albumitest, teeb festivalidel intervjuusid ja reportaaže. Ajakirjas on alaliselt tööl umbes 20 šveitsi ja prantsuse reporterit, toimetajat ja veebiarendajat. Lords of Rock asutati 2006. aasta juunis. |
prantsuse
|
| Nebelspalter |
Nebelspalter on kord kuus ilmuv satiiriajakiri, mis asutati aastal 1875. Ajakirja trükiarv on 21 000 eksemplari. |
saksa
|
| Die Weltwoche |
Die Weltwoche (World Week) on Šveitsi kord nädalas ilmuv ajakiri, mille kodulinn on Zürich. Ajakiri on eriti tuntud oma vastuoluliste avaliku elu tegelasega tehtud intervjuude ja arvamuste mitmekesisuse poolest. Ajakirja trükiarv on veidi üle 91 000 eksemplari. |
saksa
|
| Cosmopolis |
Cosmopolis on kord kuus ilmuv ajakiri, mis avaldab artikleid kunstist, poliitikast, ajaloost ja majandusest.
|
inglise/prantsuse/saksa
|
Reklaamiturg
Nagu teisteski riikides, sõltub ka Šveitsis meedia reklaamimüügitulust. Reklaamiturg jaguneb Šveitsis meediumide vahel järgmiselt [1]:
| Meedium |
Reklaamituru osa (%)
|
| Ajalehed |
53
|
| Ajakirjad |
18
|
| Televisioon |
13
|
| Reklaamseinad |
13
|
| Raadio |
3
|
Raadio
Šveitsis tegutseb umbes 120 raadiokanalit. Vastuvõtjaid ehk raadioseadmeid on 7,1 miljonit. Tuhande inimese kohta teeb see 974,8 vastuvõtjat.
Raadiokuulamismaht[4]
| Aasta |
2004 |
2005 |
2006 |
2007 |
2008
|
| Raadiokuulamismaht (min) |
89 |
94 |
96 |
95 |
92
|
Päevane raadiokuulamismaht on aastate vältel enam-vähem sama, üldine tendents on siiski mõneminutiline suurenemine.
Raadiomaastiku üldiseloomustus
Šveitsi raadiomaastikku iseloomustab:
- Avalik-õiguslik ringhääling SRG SSR hoiab riigis tugevat positsiooni.
- Üleriiklikus ringhäälingus on oluline osa keelelistel regioonidel.
- Toimunud on digitaliseerumine, kus raadiokanalid jagunesid DAB-ks (digitaalne audio ringhääling) ja DVB-T-ks (internetiraadio ja digitaalne videoedastus)
Peamised raadiokanalid
Peamised raadiokanalid kuuluvad ka rahvusringhäälingu kanalite hulka.
Avalik-õiguslikud raadiokanalid
1922. aastast tegutsenud Šveitsi rahvusringhääling (SRG SSR) on ringhäälingukontsern, mille koosseisu kuulub nii mitmekeelseid raadio- kui ka telekanaleid.[1] Nende struktuur võtab arvesse asjaolu, et Šveits on multikultuurne ja mitmekeelne maa ning seega edastatakse mitmekeelseid programme eri piirkondadesse. Raadioprogramme iseloomustab avalikkuse teenimine, vabadus ja vastutus, integreeritus, läbipaistvus, ausus ja kuulajaskonnaga arvestamine.
Programmi iseloomustus
2005. aastal tehtud uuringust selgub, et 68% SRG SSR programmidest kasutati muusika esitamiseks, 10% kulus uudiste ja päevakajalise info edastamiseks, 12% jutul põhinevale meelelahutussaadeteks, 6% jutul põhinevale kultuurisaadeteks ja 2% spordisaadetele.
SRG SSR kanalid erinevad teistest kanalitest selle poolest, et traditsiooniliselt ei edastata nende programmides reklaame. Selline korraldus on kehtinud juba 1930. aastatest.
Saksakeelsed kanalid
Šveitsi rahvusringhäälingu hulka kuulub kuus saksakeelset kanalit:
Lisaks kuulub samasse rühma ka kolm nišikanalit:
Prantsuskeelsed kanalid
Rahvusringhäälingu tütarettevõttes Radio Suisse Romande tegutseb neli prantsuskeelset kanalit:
Itaaliakeelsed kanalid
Kolm itaaliakeelset kanalit tegutseb ettevõttes Radiotelevisione svizzera di lingua italiana. Need on
Romanšikeelne kanal
Šveitsis tegutseb ka üks romanšikeelne kanal – Radio Rumantsch.
Eraraadiokanalid
Eraraadiokanalid hakkasid tegutsema alates 1984. aastast, kui anti luba nende edastamiseks. Eetriõiguse sai umbes 30 kanalit. 20. sajandi lõpuks oli tegevaid raadiojaamu juba 40 ringis.
Nagu ka rahvusringhäälingu puhul, tegutsevad igas riigi regioonis ka eraraadiokanalid, kelle eesmärk on oma tegevusega kasumit teenida. Lisaks leidub ka mitteäriliste eesmärkidega kohalikke jaamu, mis pakuvad peamiselt kultuuri- ja muusikaprogramme vahelduseks eraraadiote ühekülgsetele kommertsprogrammidele.
Veebiraadiod ja digilevi
SRG SSR on 2000. aastatest tegutsenud selle nimel, et raadio ja televisioon oleksid ka digitaalselt edastatavad. 2005. aastaks oli umbes pool riigi pindalast kaetud digileviga. Üleriigiline digilevi raadiotel töötab alates 2009. aastast, kuid vaatamata sellele pakkusid ja pakub praegu enamik raadiojaamu ka internetiraadio võimalust.
Televisioon
Televisiooni ajalugu algas Šveitsis 1939. aastal, kui tehti esimesed katsetused televisiooni ülekandmiseks. Regulaarne andmeedastus algas 1953. aastal, mil programmi edastati tund aega, viiel päeval nädalas ja ainult saksa keeles. Prantsuskeelsed ülekanded algasid 1954. aastal, itaaliakeelsed 1958. aastal ja romanšikeelsed 1963. aastal. Siiski ei toodeta Šveitsis tänapäevani ühtegi ainult romanšikeelset telekanalit. 1960. aastatel tulid televisiooni reklaam (1964) ja värviline pilt (1968).[5]
Võrreldes teiste riikidega vaadatakse Šveitsis telerit vähe, keskmiselt 147 minutit päevas. Erakanalite osakaal on Šveitsis väike, 2008. aastal moodustasid need vaid 8% kanalitest. Välismaiste telekanalite osakaal ulatub 60%-ni.
Kõik inimesed, kes elavad Šveitsis ja vaatavad telerit, on seaduse järgi kohustatud maksma televisiooni loamaksu, mida kasutatakse avalik-õigusliku raadio ja televisiooni SRG SSR Idée Suisse rahastamiseks. Loamaksu suurus on kõikidele ühesugune. 2008. aastal oli see 462 Šveitsi franki.
2009. aasta seisuga oli Šveitsis 3 362 000 majapidamist, millest telerit omab 93% (ehk 3 127 000). 92% (ehk 2 890 000) on majapidamisi, kes vaatavad kaabeltelevisiooni (allikas: Swisscable). 2006. aasta juulis hakati Šveitsis analoogtelevisiooniga hüvasti jätma. Üleminek jõudis lõpule 2008. aasta jaanuariks. Digitaalset kaabeltelevisiooni kasutas 16% majapidamistest ehk 510 000 majapidamist (allikad: Screen Digest ja European Audiovisual Observatory).
2009. aasta novembrikuu seisuga on Šveitsis rohkem kui 260 kaablioperaatorit (see on ühtlasi kõige populaarsem televisiooni edastusviis Šveitsis). Tuntumad neist on Cablecom (UPC), Naxoo jt. 2007. aastal tegi UFCOM kõikidele kaabeltelevisiooni firmadele kohustuslikuks edastada kõiki SRG SSR-i toodetud kanaleid. Samuti muutus kohustuslikuks kanalite Arte, 3sat, Euronews, TV5MONDE, ARD, ORF1, France2 ja Rai Uno (OFCOM) edastamine.
Satelliidipakette on Šveitsis kaks (levitajaks CanalSat Suisse, SSR-SRG Idée Suisse “Sat-Access”). Mobiilseid televisioonipakettide tellimusi on Šveitsis 2009. aasta seisuga 16 000, allikaks Screen Digest. Mobiilsete televisioonipakettide pakkujaid on Šveitsis kaks (Swisscom “Bluewin TV mobile”, Sunrise).
SRG SSR – Šveitsi peamine ringhäälingukanal
Põhiliseks ringhäälingukanaliks on Šveitsis SRG SSR, mis omab kanaleid SR 1, 2 TSR, 1, 2 TSI, 1, 2.
SRG SSR saab aastas ligi 752 000 000 eurot nii loamaksudest kui reklaamimüügist (ainult telereklaam, sest üleriigilise levikuga raadiojaamades on reklaamimine keelatud) loodud tulu üle 200 miljoni euro aastas.[5]
SRG SSR programmi tegemisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
- Teenida üldsust
- Vabadus ja vastutus
- Ausus, pühendunud tõe otsingud ja erapooletu aruandlus
- Läbipaistvus, õiglus, lugupidamine publikust
Teised tuntumad levitajad on Swisscom AG (paketiga Bluewin TV), Sunrise Communications (paketiga Sunrise TV), Orange Communications SA (pakettidega Livebox ja Live TV), Cablecom GmbH (paketiga Cablecom), 022 Télégenève S.A. (paketiga Naxoo), Télédistribution intercommunale SA (paketiga ESR Téléréseaux) Zattoo AG (paketiga Zattoo).
Televisiooni vaatajaskonna turujaotus saksakeelses Šveitsis (protsentuaalselt aastatel 2005–2008, arvestatud on vanust 3a +)
|
2005 |
2006 |
2007 |
2008
|
| SF1 |
23.8 |
23.7 |
24.1 |
23.2
|
| SF2 |
8.5 |
9.7 |
8.2 |
9.6
|
| TSR1 |
0.4 |
0.3 |
0.3 |
0.3
|
| TSI1 |
0.2 |
0.1 |
0.2 |
0.2
|
| RTL |
7.4 |
7.3 |
7.0 |
6.7
|
| RTL2 |
3.1 |
2.6 |
2.7 |
2.8
|
| Eurosport |
1.1 |
1.1 |
1.1 |
1.0
|
Õhtusel vaadatavuse tippajal (prime time, kl 18–23) on kanalite vaatajate (vanuses 3a +) osakaal vastavalt SF 1 – 31,4%, SF2 – 9,4%, TSR1 – 0,3%, TSI1 – 0,1%, RTL – 6,3%, RTL 2 – 2,2%, Eurosport – 0,6%. Teiste kanalite vaatamise osakaal vaadatavuse tippajal on 11,7%.
Televisiooni vaatajaskonna turujaotus itaaliakeelses Šveitsis (protsentuaalselt aastatel 2005–2008, arvestatud on vanust 3+)
|
2005 |
2006 |
2007 |
2008
|
| SF1 |
2,1 |
2,1 |
2,2 |
1,8
|
| RAI1 |
10,0 |
10,1 |
10,9 |
11,0
|
| RAI2 |
6,8 |
6,5 |
6,4 |
6,7
|
| RAI3 |
4,3 |
4,4 |
4,5 |
4,3
|
| Canale 5 |
11,9 |
11,6 |
10,9 |
11,8
|
| La 7 |
1,7 |
1,8 |
1,5 |
1,3
|
Prime time (18.00–23.00):
|
2005 |
2006 |
2007 |
2008
|
| SF1 |
2,7 |
2,8 |
2,7 |
2,2
|
| RAI1 |
8,8 |
8,8 |
9,8 |
9,0
|
| RAI2 |
5,9 |
5,2 |
5,3 |
6,0
|
| RAI3 |
4,4 |
4,6 |
4,8 |
4,6
|
| Canale 5 |
11,5 |
10,2 |
10,1 |
10,5
|
| La 7 |
1,2 |
1,3 |
1,1 |
1,0
|
Prime time (18.00–23.00) ajal on kanalite vaatajate (vanuses 3a +) osakaal vastavalt: TSI – 31,7%, TSI 2 – 7,7%, TSR1 – 1,1%, SF1 – 2,0%, Tele Ticino – 1,7%, RAI 1 – 9,0%, RAI 2 – 6,0%, RAI 3 – 4,6%, Canale 5 – 10,5%, Italia 1 – 7,1%, La 7 – 1.0%. Teiste kanalite vaatamise osakaal prime time ajal on 12,0%.
Šveitsi vaadatumad telekanalid
| Kanal |
Eetris alates |
Info |
Keel
|
| SF1 |
1.03.1953 |
Schweizer Fernsehen 1 on üks kolmest üleriigilisest saksakeelsest kanalist Šveitsis. Kanali omanik on SRG SSR Broadcasting Group, mis haldab veel SF1 sõsarkanaleid SF2 ja SF info. Kanali programm koosneb põhiliselt omatoodangust ja Ameerika Ühendriikides toodetud seriaalidest. |
saksa
|
| SF2 |
1.09.1997 |
SF zwei (inglise keeles: Šveitsi televisioon 2) on Šveitsi telekanal, mis kuulub avalik-õiguslikku ringhäälingugruppi SRG SSR. Kanal avati ideega pakkuda SF 1-st hilisemate tundideni saateid, kuid hiljem suunati kanali programm nooremale auditooriumile. Meelelahutuslik SF zwei näitab peamiselt USA ja kohalikku omatoodangut. |
saksa
|
| SF info |
3.05.1999/17.01.2001 |
SF info on avalik-õiguslik ringhäälingu kanal, mille omanik Schweizer Fernsehen. Peamised programmid, mida SF info edastab, on SF 1 ja SF zwei omatoodangu või sisseostetud seriaalide kordused. |
saksa
|
| TSR 1 |
1.11.1954 |
TSR oli esimene üleriigiline Šveitsi kanal, mis näitas värvitelevisiooni. Kanali omanik Télévision Suisse Romande ja 2008. aasta seisuga kulutab šveitsi televaataja TSR-i vaatamiseks 24,3% oma televisiooni vaatamise ajast. Kanal on nähtav ka Itaalia piiri aladel. TSR-i sõsarkanaliks on TSR 2 ja TSR Info. TSR 1 programm koosneb põhiliselt lastesaadetest varahommikul ja -lõunal, noortele mõeldud programmidest hilislõunal ja -õhtul ning kultuurisaadetest ja spordiülekannetest ülejäänud ajal. |
prantsuse
|
Internet
Internetti iga päev või peaaegu iga päev kasutavate šveitslaste protsent on 12 aastaga (1997–2009) kasvanud 7-lt 73-le. 90%-l igapäevastest kasutajatest on kõrgharidus ja 91% jääb vanusevahemikku 14–29. Iga päev kasutab Internetti 91% šveitslastest, kelle sissetulek kuus on üle 10 000 Šveitsi frangi.
Kõrgharidusega kasutajad tarbivad Internetti peamiselt informatsiooni otsimiseks, kuid vähem haritud peamiselt meelelahutuslikel eesmärkidel. Šveitsi kõige populaarsemad internetiteenused on e-post, otsingumootorid, ajagraafikud, värsked uudised, internetipank, internetipoed, muusika allalaadimine, mängud ja teistega suhtlemine.
2009. aasta novembri seisuga kuulub kõige suurema klikkide (369,5 mln) ja klientide (3,93 mln) arvuga veebilehe tiitel endiselt riigile kuulunud telekommunikatsiooni pakkujale Swisscomile (bluewin.ch).
2008. aastal tarbiti Šveitsis Internetti 63 minutit päevas.
Ajalehtede veebiversioonide jälgimine (2008. aasta seisuga)
| Ajaleht / väljaandev firma |
Veebiaadress |
Kasutajaid kuus (tuh)
|
| Blick / Ringier Ag |
www.blick.ch |
718
|
| 20 Minuten / Tamedia AG |
www.20minuten.ch |
692
|
| Neue Zürchen Zeitung / |
www.nzz.ch |
618
|
| Tages-Anzeiger / Tamedia AG |
www.tagesanzeiger.ch |
467
|
| Le Matin / Edipresse Publications SA |
www.lematin.ch |
261
|
Veebireklaam
Veebireklaamile kulutati Šveitsis 2010. aastal 83 mln Šveitsi franki, 2011. aastal plaaniti kulutada 99 mln Šveitsi franki.
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Terzis, G. (toim) (2007) "European Media Governance: National and Regional Dimensions". Intellect, Bristol.
- ↑ Global Press Freedom 2008, Table of Global Press Freedom Rankings.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 Repkova, T. Le, J. Karges, S. (2009) World Press Trends sources.
- ↑ Repkova, T. Le, J. Karges, S. (2010) World Press Trends sources. Bratislava Riiklik Kommunikatsiooni Instituut OFCOM (2011). URL (vaadatud mais 2011), www.bakom.admin.ch
- ↑ 5,0 5,1 Trends sources. Bratislava Riiklik Kommunikatssiooni Instituut OFCOM (2011), URL (vaadatud mais 2011). Trends sources. Bratislava Riiklik Kommunikatssiooni Instituut OFCOM (2011). URL (vaadatud mais 2011)]
Välislingid
