Aastal 1935 oli Ziemeri valla pindala 94,3 km² ja seal oli 1630 elanikku.[4] 1945. aastal moodustati valda Ziemeri ja Māriņkalnsi külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Ziemeri külanõukoguga likvideeritav Māriņkalnsi külanõukogu, aastal 1958 liideti aga sovhoosi Alūksne maad Mārkalne külanõukoguga. Aastal 1961 liideti külanõukoguga Alūksne külanõukogu kolhoosi Straume maad, ent aastal 1977 liideti osa külanõukogu aladest Alūksne linnaga.[5] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Alūksne piirkonda.
Kaitstavad objektid
Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Ziemeri mõisakompleks, sealhulgas ka häärber, Spieķi muinaskalmed ja Baltkauļi muinaskalmed.[6] Kohaliku kaitse all on Ziemeri mõisa park, kelder, veetorn, tall, rehi, magasiait, laut, ait, sahver, kolm moonakamaja, kupja maja, mõisavalitseja maja, metsniku ja metsavahi majad, samuti Zamani muinaskalmed, Semeiki muinaskalmed ehk Rootsi kalmistu ja Kalnmeijeri muinaskalmed ehk Miroņkalns.[7]
Looduskaitse all on Dravnieki pärn, Ratenieki pärn, Ratenieki saar, Prinduļi mänd, Stāmeri mänd, Baloži tamm, Vagaļi tamm, Rijase mänd, Ziemeri tammeallee, Ozoliņi tamm, Kalnāji tamm, Kalnāji nulg, Upītese kask, Šķērsti kadakas, Šķērsti saar, Šķērsti tamm, Māriņkalnsi tamm, Lūdiķi lehis, Mellumi mänd, Baltkauļi elupuu, Baltkauļi pärn, Bieranti tamm, Raudupieši Piirimänd, Raudupieši männid ja Pauliņi remmelgas. Valda jääb ka 113 hektari suurune Avoti metsa hoiuala, valla põhjaosa jääb osaliselt Dēliņkalnsi hoiualale, osaliselt Melderupīte metsade hoiualale, samuti Vana-Laitsna kaitstavale maastikule.[8]
