Valla alal asus Vana-Laitsna mõis. Vana-Laitsna vald moodustati selle aladele aastal 1866. Aastal 1897 liideti sellega Apukalna vald ja Väike-Laitsna (Mazlaicene) vald.
Aastal 1920 arvati osa vallast Eesti koosseisu, Vana-Laitsna vallana. Aastal 1935 oli valla pindala 79,7 km² ja seal oli 1597 elanikku.[4] 1945. aastal moodustati valda Vana-Laitsna ja Druskase külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Vana-Laitsna külanõukoguga likvideeritav Druskase külanõukogu.[5] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Alūksne piirkonda.
Kaitstavad objektid
Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all hiiepaik Vosvi Taevamägi, Zeņģi muinaskalmed ehk Rootsi kalmistu, Tilmani muinaskalmed ehk Rootsi kalmistu, Ķempji muinaskalmed ehk Rootsi kalmistu, Mauliņi muinaskalmed ehk Rootsi kalmistu, Druskase ehk Korneti linnamägi ja Kūriņkalnsi muinaskalmed.[6] Kohaliku kaitse all on Vana-Laitsna õigeusu kirik, Radziņi muinaskalmed, hiiepaik Dimanti Kirikumägi, Maskaļi muinaskalmed ehk Kalmemägi ja Jāņkalni keskaegne kalmistu.[7]
Looduskaitse all on Peņķi tamm, Dimanti pahaga kask, Dukāni haraline pärn, Dukāni raagremmelgas, Radziņi kask, Dravnieki tamm, Zālītese tammed, Pauguri vaher, Pelši elupuu, Virsaiši remmelgas, Druskase linnamäe tammed ja Baltiņi tamm. Valla keskosa jääb osaliselt Korneti-Peļļi hoiualale, vald ise asub Vana-Laitsna kaitstaval maastikul.[8]