Valla pindala on 163 km². 2016. aasta seisuga elas seal 818 inimest.[2] Valla keskuseks on Zaube küla, vallavanem on Mudīte Liepiņa.[3]
Ajalugu
Vald on kujunenud endise Zaube ordulinnuse ümbrusse. See moodustati 19. sajandi algusaastatel ordulinnusest välja kasvanud Jaunpilsi mõisa Jaunpilsi mõisavallast, kui sellega liideti Bērzmuiža ja Kliģene mõisavald. Algselt kandis see nime Jaunpilsi vald. Kui Läti kujunes iseseisvaks riigiks, oli riigis kaks Jaunpilsi valda, mistõttu nimetati 1926. aastal üks neist seal voolava Zaube jõe järgi Zaube vallaks.
Aastal 1935 oli Zaube valla pindala 155,18 km² ja seal elas 2388 inimest.[4] Aastal 1945 moodustati vallas Zaube, Bērzsi ja Kliģene külanõukogu, vald likvideeriti aastal 1949.
Aastal 1951 liideti Zaube külanõukoguga likvideeritava Bērzsi külanõukogu Stalini nimelise kolhoosi maad aastal 1954 aga Kliģene külanõukogu kolhoosi Uzvara maad. Aastal 1959 liideti Taurupe külanõukoguga Taurupe sovhoosi maad. Aastal 1964 liideti Zaube külanõukoguga likvideeritav Kliģene külanõukogu. Aastal 1965 arvati Skujene külanõukogu koosseisu Skujene sovhoosi maad. Aastal 1975 liideti Skujene külanõukoguga veel osa Nītaure külanõukogu maid. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.[5] Aastatel 2009–2021 kuulus vald Amata piirkonda.
Muinsusmälestised
Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Zaube ordulinnus ja Ozolkalnsi muinaskalmed. Kohaliku kaitse all on Bērzmuiža keskaegne kalmistu. Regionaalse kaitse all on Ļūkāni järve asulakoht, Roķēni keskaegne kalmistu ehk Ussiküngas ja Anna mõisa muinaskalmed ehk Kirikumägi.[6]
Loodus
Valla tähtsamad jõed on Amata ja selle lõunapiiril voolav Mazā Jugla. Looduskaitse all on Skudrase tammed, Jaunpilsi tamm ja Jaunpilsi Väike tamm. Lisaks on looduskaitse all veel mitmed nimetud põlispuud. Valda jääb 132 hektari suurune Spinduļi metsa hoiuala.[7]
.jpg)
,_Zaubes_pagasts,_Amatas_novads,_Latvia_-_panoramio_(2).jpg)
