Valla pindala on 152 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1547 inimest.[2] Valla keskuseks on Rīdzene küla, vallavanem on Valda Zaļaiskalna.[3]
Ajalugu
Vaive valla eelkäijaks oli Veismaņi vald, mis moodustati Veismaņi, Zekleri ja Rucka mõisa maadest, osaliselt liideti sellega ka Võnnu kirikumõisale kuulunud alasid. Aastal 1925 nimetati see ümber Vaive vallaks. Aastal 1935 oli valla pindala 56 km².[4]
Aastal 1945 moodustati vallas Rīdzene ja Vaive külanõukogu, aga vald ise likvideeriti aastal 1949. Aastal 1954 liideti külanõukoguga likvideeritav Rīdzene külanõukogu, aastal 1960 aga likvideeriti Vaive külanõukogu ja selle maad liideti Priekuļi külanõukoguga. Aastal 1975 loodi Vaive külanõukogu taas (moodustati Rāmuļi ja Priekuļi külanõukogu maadest). ja selle territoorium eraldati Priekuļi külanõukogu omast. Aastal 1977 liideti külanõukoguga osa Priekuļi külanõukogu maadest, ent osa Vaive külanõukogu alasid arvati Drabeši külanõukogu koosseisu. Aastal 1987 liideti Vaive külanõukoguga veel üks osa Skujene ja Priekuļi külanõukogu maadest.[5] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Cēsise piirkonda.
Loodus
Vald asub Vidzeme kõrgustikul; mitmed sealsed tipud ulatuvad 200 m üle merepinna (Ziedu kalns – 201,2 m, Lazdukalns – 225,2 m, Spilvas kalns – 236 m, valla idapiiril ka Jurģu kalns 211,3 m). Valla tähtsamad jõed on Amata jõgi, Raunis ja Vaive jõgi. Vallas on üle 20 järve, nende seas ka Dziļūksnis (Dziļūkstis, Dziļūksnietis, Dziļūksne järv) – 1,2 ha, Klebēķētis (Klabēķītis, Klabeki või Klebeķi järv) – 1,8 ha, Kapainītis pindalaga alla 1 ha, Kūlūni (Kuļāni) järv – 1,7 ha, Lambardi järv pindalaga alla 1 ha, Lazdiņš (Drabeši valla piiril) – 1 ha, Gaucis (Gauči järv) – 11,2 ha, Lejase veskijärv Vaive jõel – 2,1 ha, Mazumsi järv – 25,9 ha, Rāmuļi järv (Raganiņas) – 2,8 ha, Raunis (Rauņa) – 2,2 ha ja Vidusezers pindalaga alla 1 ha.[6]
Looduskaitse all on Krīvi mänd, Dāvida dzirnavase allikad, Ausekļis Ramatase Jurģukalnsi dendropark, Plūči mänd, Raunise nõlvad ja Rāmuļi tammed. Lisaks asub vallas arvukalt looduskaitsealuseid nimetuid põlispuid. Valla lääneosa asub Gauja rahvuspargis.[7]
Kaitstavad mälestised
Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Autine muinaslinnuse arvatav asupaik Sārumkalnsi linnamägi. Regionaalse kaitse all on Veismaņi mõisa hoonetekompleks (park, tall, tõllakuur, laut, endisest teenijate majast rajatud aidaga laut, ait, magasiait, tootmishoone, mõisavalitseja maja ja häärber), Šķesteri muinaskalmed ehk Koolnuküngas, Pūtēji muinaskalmed ehk Rehemägi, Veiti muinaskalmed, Jaunītese keskaegne kalmistu, Veclejas Daudzieši keskaegne kalmistu ehk Katkuküngas, Kalnamieriņi keskaegne kalmistu ehk Isandakalmed, Kalauzi muinaskalmed, Kalauzi keskaegne kalmistu ehk Männiküngas ja Rahuküngas ning Vengāri keskaegne kalmistu.[8] Valla territooriumile jäävad osaliselt muinsusmälestistena riikliku kaitse all olevad Kampi-Ģūģeri muinaskalmed, hiiekivid ja asulakoht.[9] Kohaliku kaitse all on
_2017._aastal.jpg)
.jpg)
