Esimesena ronis 1861. aastal Randast Weisshorni tippu Iiri füüsik John Tyndall koos teejuhtide J. J. Benneni ja Ulrich Wengeriga. Nende teekond vastas tänapäevasele mäkkeronimise tavamarsruudile: idaseljak, alustades Weisshorni hütist. Tänapäeval kasutatakse Weisshorni hütti tavamarsruudil. Paljud mägironijad peavad Weisshorni püramiidja kuju ja puhaste valgete nõlvade tõttu kaunimaks mäeks Alpides ja Šveitsis.
1991. aasta aprillis ja mais toimus kaljult Randa linna kohal, massiivi idaküljel, Bisi liustiku all kaks järjestikust kivivoolu.
Geograafia
Weisshorn asub Valais' kantoni lõunaosas, u 25 km Rhône'ist (Sierre ja Vispi vahel) lõuna pool. See on kulminatsioonipunkt põhja-lõunasuunalises ahelikus, mis eraldab Val d'Anniviersi (läänes) ja Mattertali (idas) ning ümbritseb Turtmanntali (põhjas), nende orgude vaheline kolmpunkt asub selle peamisest mäetipust põhja pool. Weisshorni vastas üle Mattertali on veidi kõrgem Dom, kus Randa küla on 3100 m allpool neid kahte mäetippu. Domi järel on Weisshorn kõrguselt teine Alpide mäetipp, mis asub täielikult väljaspool peaahelikku ja on täielikult Šveitsis. Weisshorni aheliku mõlemalt küljelt voolavad veed Rhône'i, Navizence (läänes) ja Vispa (idas) kaudu. Weisshorn ja Dom on ainult kaks paljudest Zermatti piirkonda ümbritsevatest neljatuhandelistest tippudest, koos Zinalrothorni, Dent Blanche'i, Dent d'Hérensi, Matterhorni ja Alpide kõrguselt teise Monte Rosaga.
Weisshornil on püramiidjas kuju ja selle külgi eraldavad kolm seljandikku, mis laskuvad mäetipust järsult alla. Kaks neist on peaaegu sirgjoonelised, üks kulgeb u. põhja ja teine lõuna suunas. Kolmas seljandik on nende kahega peaaegu risti, kulgedes peaaegu otse ida suunas. Põhja- ja idakannuse vahelises lõigus asub Bisi liustik (Bisgletscher). Seda ühendavad mäetipuga pikad ja ülijärsud lumised nõlvad. Ida- ja lõunakannuse vahelises lõigus asub Schali liustik (Schaligletscher). Kogu selle liustikunõo ümber kerkivad järskude kaljude ahelikud, välja arvatud üks või kaks kohta, kus neid katkestab lumi. Lõpuks kujutab mäe läänepoolne külg ühte hiiglaslikku kivist järsakut. See külg kerkib Weisshorni liustiku (Glacier du Weisshorn) ja Momingi liustiku kohale. Põhjapoolne kannus hargneb mäetipust allpool märkimisväärselt kaugel kaheks haruks, mis piiravad Turtmanni liustikku. Idapoolne haru ühendab mäe Bishorniga (4153 m), üle Weisshornjochi.
Weisshorn on Austroalpide katete hulka kuuluva Dent Blanche'i katte kulminatsioonipunkt. Mägi koosneb gneissidest; läänekülg koosneb ka kriidiajastusettekivimitest.
Kagukülg (Schaligrat vasakul, idaseljak paremal) kerkimas Schali liustiku kohaleRonijad idaseljakulPõhjaseljak vaadatuna Bishornilt, keskel Grand GendarmeLäänekülgBishorn ja Weisshorn vaadatuna Turtmanntali poolelt
1983. aasta kopteriõnnetus
31. juulil 1983 kukkus öisel lennul Schali liustikul (tipust lõunas) alla ettevõtte Air Zermatt kopterAlouette III. Kopteris olid piloot, tema abi ja mägigiid, kes otsisid kahte kadunud alpinisti. Valehäire pani piloodi proovima kopterit maandada liustikule 3160 m kõrgusel. Kogu meeskond sai raskelt vigastada, kuid giid ja piloot jäid ellu. Kaks kadunud alpinisti leiti hiljem surnult.
Ronimismarsruudid
Kõik marsruudid on rasked. Tavamarsruut algab Weisshorni hütist idaküljel ja kulgeb piki teravat idaseljakut.
Weisshornile saab ronida Bishornilt põhjaseljaku kaudu, väljudes Cabane de Tracuit'ist Zinali kohal. Esimesed kolm tundi on suhteliselt kerge jalutamine üle liustiku ja viib Bishorni tippu (4153 m). Teine osa tõusust on väga avatud ja kestab viis tundi, mille jooksul tuleb ronida Grand Gendarme'ile.
Strategi Solo vs Squad di Free Fire: Cara Menang Mudah!
