Vladimir Zintšenko

Vladimir Zintšenko (2006)

See artikkel räägib vene psühholoogist; kettaheitja kohta vaata artiklit Vladimir Zintšenko (kettaheitja)

---

Vladimir Petrovitš Zintšenko (vene keeles Владимир Петрович Зинченко; 10. august 1931 Harkiv – 6. veebruar 2014 Moskva) oli Venemaa psühholoog.

Zintšenko oli pärit psühholoogide perest. Tema isa Pjotr Zintšenko (1903–1969) ja noorem õde Tatjana Zintšenko (1939–2001) olid samuti psühholoogid.

1953 lõpetas Zintšenko Moskva Riikliku Ülikooli psühholoogina. 1957 sai ta kandidaadikraadi. 1967 kaitses ta samas doktorikraadi ja sai aasta pärast professoriks.

1969. aastal avaldas Vladimir Zintšenko koos N. Vergilesega mõjuka raamatu "Visuaalse kujundi tekkimine". Ta on väljapaistev kultuurilis-ajaloolise suuna esindaja psühholoogias, vene keeles ilmuva ajakirja "Культурно-историческая психология" ("Kultuurilis-ajalooline psühholoogia") asutaja ja peatoimetaja. Ta on ka ajakirja "Вопросы психологии" ("Psühholoogia küsimused") toimetuse liige.

1960–1982 töötas ta Moskva Riiklikus Ülikoolis. Seal organiseeris ta töö- ja inseneripsühholoogia kateedri ning oli alates 1970 selle esimene juhataja. 1968–1983 oli ta NSV Liidu Psühholoogide Ühingu asepresident. 1969–1984 oli ta NSV Liidu tehnilise esteetika teadusliku uurimise instituudi ergonoomika osakonna juhataja. Ta on ka Samaara Riikliku Pedagoogikaülikooli professor. 1984. aastal asutas ta Moskva Riiklikus Raadiotehnika, Elektroonika ja Automaatika Instituudis ergonoomika kateedri, mida juhatab tänapäevani. Alates 1989 oli ta NSV Liidu Teaduste Akadeemia presiidiumi juures oleva antropoloogia keskuse esimehe asetäitja. Samal aastal sai ta Ameerika teaduse- ja kunstiakadeemia auliikmeks. 1992 sai ta Venemaa Hariduse Akadeemia akadeemikuks.

27. mail 2011 valiti Vladimir Zintšenko Tartu Ülikooli audoktoriks^[1] teenete eest eksperimentaalse psühholoogia alusepanijana Tartu Ülikoolis. Ta on juhendanud paljude Eesti psühholoogide kandidaadi- ja doktoritöid ning aitas Eesti psühholoogia välja nõukogudeaegsest isolatsioonist.

Viited

1. "Tartu Ülikooli audoktorid". Tartu Ülikool. Vaadatud 13. detsembril 2022.