Vladimir Alumäe (aastani 1935 Janson) (6. aprill 1917 Tallinn – 25. märts 1979 Tallinn) oli eesti viiuldaja, Tallinna Konservatooriumi professor ja rektor.
Ta lõpetas aastal 1935 Tallinna Linna I Gustav Adolfi Gümnaasiumi[1].
Alumäe õpetajaks Tallinna Konservatooriumis oli Johannes Karl Paulsen. Aastatel 1938-1939 täiendas ta end Carl Fleschi juures Londonis.
Vladimir Alumäe osales 1941. aasta juuniküüditamises[2].
Ametid ja tegevus
Tallinna Konservatooriumis:
- viiuli eriala õppejõud aastast 1937, professor aastast 1945.
- rektori kohusetäitja 1.veebruar 1941–28.august 1941
- rektor 1944–1948 ja 1964–1970
- keelpillikateedri juhataja 1970–1977, professor-konsultant 1977–1979
Kontserdireisid, nii soolokavadega kui orkestrisolistina, viisid teda mitmesse välisriiki (Belgia, Rootsi, Soome, Kanada, Tšehhi, Slovakkia, Saksamaa) ning kõikidesse Nõukogude Liidu rahvusvabariikidesse ja nende suurlinnadesse (sh Moskva ja Leningrad).
Mängis erinevate ansamblite koosseisus (1945. aastast Eesti NSV Riikliku Filharmoonia keelpillikvartetis, viimastel eluaastatel Tallinna Riikliku Konservatooriumi keelpillikvartetis).
Alumäe juures on õppinud suur osa väljapaistvatest eesti viiuldajatest ning viiulipedagoogidest:
Endel Lippus, Moissei Alperten, Harald Aasa, Tiiu Heinsalu-Peäske, Ülo Kaadu, Niina Murdvee, Olavi Sild, Hillar Taamal, Mare Teearu, Urmas Vulp, Mirjam Kerem ja paljud teised.
Tellis ja kandis ette palju eesti muusikat, tihe koostöö sidus Heino Elleriga, muuhulgas esitas esmaettekandena Elleri Viiulikontserdi.
Alumäe tegi palju lindistusi ja plaadistusi nii eesti kui maailmamuusikast. Oli paljude heliloojate teoste esmaettekandja.
Alumäe oli hinnatud pedagoogina ja interpreedina paljude konkursside (sh Pjotr Tšaikovski nimeline konkurss) žürii liige.
Tunnustus
Isiklikku
Tütar Niina Murdvee on samuti viiuldaja ning pedagoog. Vend Nikolai Alumäe oli tehnikateaduste doktor ning TA akadeemik.
Viited
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. oktoober 2013. Vaadatud 13. juunil 2011.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
- ↑ Mida päästsid eestisoost kommunistid? Teataja, 28. oktoober 1989, nr. 20, lk. 4.
