Veski järgi on nime saanud Vetlaküla. 1694. aastal oli küla nimi juba Wetla, 1844 Wätla. 1977. aastal liideti Vetla külaga Taganurga küla.
Vesiveski omanikuks sai 1920. aastatel Hugo Pärnamäe, kes renoveerimistööde käigus asendas vesiratta Rootsist tellitud veeturbiinidega, mis töötasid Nõukogude aja lõpuni; suurem turbiin andis elektrit ja aitas jahvatada jahu ning töös hoida saekaatrit, väiksema turbiini vooluga varustati talusid kahe kilomeetri raadiuses. Veskimehe hooned asuvad veski vastas, kõrgel vasemkaldal. 2003. aastal ehitati veski juurde hüdroelektrijaam. Paisu tõttu on Vetlas paisjärv. Veskihoone oli kahekorruseline, all oli saeveski ja ülal jahuveski.[1][2]
Endine vesiveski hüdroelektrijaamana
Hüdroelektrijaam hakkas veskis töötama 2003. aasta märtsis.[3] 2009. aastal ei jõutud naabritega veepiiri nihutamises kokkuleppele.[4][5] Jaamas oli kaks 50 kWhüdroturbiini.[6]