PROFILBARU.COM

Vene-Ukraina sõja kronoloogia
Krimmi annekteerimine (2014)
	Sõda Donbassis (2014–2022) märts–juuni 2014; juuli–september 2014; oktoober–detsember 2014; jaanuar–märts 2015; aprill–juuni 2015; juuli–september 2015; oktoober–detsember 2015; jaanuar–märts 2016; aprill–juuni 2016; juuli–september 2016; oktoober–detsember 2016; jaanuar–märts 2017; aprill–juuni 2017
Täiemahuline sõda (2022–)
	Eellugu (kuni 23. II 2022); Algus (24. II – 7. IV 2022); Kagurinne (8. IV – 28. VIII 2022); 2022. a vastupealetungid (29. VIII – 11. XI 2022); II ummikseis (12. XI 2022 – 7. VI 2023); 2023. a vastupealetungid (8. VI – 31. VIII 2023); 2023. a vastupealetungid (jätk) (1. IX – 30. XI 2023); 2023.–2024. a kampaaniad (1. XII 2023 – 31. III 2024); 2024. a kampaania (1. IV 2024 – 31. VII 2024); 2024. a kampaania (jätk) (1. VIII 2024 – );

Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa Ukrainasse sissetungi sündmusi alates 29. augustist kuni 11. detsembrini 2022.

See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele.

Sõjategevus augustis

29. august

Ukraina sõjaväe lõunaringkond teatas esmaspäeval, et armee alustas vastupealetungi riigi lõunaosas.^[1]

/.../

Sõjategevus septembris

/.../

5. september

Kui varem oli Venemaa kinnitanud, et maagaasi ei saadeta Euroopasse Nord Stream 1 kaudu rikete tõttu, siis septembri alguseks olid maskid langenud ning Kreml teatas, et gaasikraane ei avata enne, kui lääneriigid Moskva vastu suunatud sanktsioonid lõpetavad. Enne seda teatas Venemaa riiklik gaasimonopol Gazprom, et gaasivarustust Nord Stream 1 kaudu ei saa taastada tehniliste probleemide tõttu.^[2]
Euroopa Liidu relvavarud hakkavad otsa saama, sest liikmesriigid saadavad relvi ja laskemoona Ukrainale, hoiatas täna ELi välispoliitikajuht Josep Borrell ning soovitas riikidel saadetisi paremini koordineerida. Ta väljendas kahtetsust, et Ukraina sõjaväelasi ei hakatud Euroopa Liidus välja õpetama juba aasta eest, enne kui Venemaa veebruaris väed Ukrainasse saatis, ehkki mitu liikmesriiki seda soovitas.^[2]
Venemaaga ühinemise referendumi plaanid Ukrainalt vallutatud Hersoni oblastis pannakse ootele, ütles piirkonna Kremli-meelne ametnik.^[2]
Vene vägede inimkaotused küündisid viimasel ööpäeval ligi 300-ni ning alates Venemaa kallaletungist Ukrainale 24. veebruaril olid okupandid kaotanud 49 800 inimest, teatas Ukraina väejuhatus Facebookis. Alates kallaletungi algusest oli okupatsioonivägi ilma jäänud 2068 tankist ja 4459 soomukist ning 1157 suurtükist.^[2]
Venemaa juhtiv sõltumatu ajaleht Novaja Gazeta, mille peatoimetaja Dmitri Muratov oli 2021. aastal üks Nobeli rahuauhinna saajaist, teatas, et kohus võttis neilt trükiloa.^[2]

/.../

10. september

Ukraina väed võtsid tagasi Kupjanski ning jõudsid ka Izjumi.^[3]
Venemaa kaitseministeerium kinnitas laupäeva pärastlõunal, et Vene väed on lahkunud nii Izjumi kui Balaklija linnast.

/.../

20. september

Vene vägede terroriaktide tagajärjel sai päeva jooksul kannatada enam kui 20 asula infrastruktuur, sealhulgas Slovjanski, Siverski, Soledari ja Bahmuti oma. Petšeni asulas üritasid sissetungijad Petšeni veehoidla tammi hävitada, kuid see ei õnnestunud.^[4]
Venemaa tungimine Ukrainasse oli Macroni sõnul naasmine imperialismi ajastusse. Prantsusmaa ja Vene meedia teatel soovis Prantsusmaa president Emmanuel Macron pärast teadet, et Vene nukuvalitsused kavatsevad mitmes Ukraina oblastis korraldada libareferendumi Venemaaga liitumise üle, vestelda telefoni teel Kremli liidri Vladimir Putiniga, kuid viimane olla ettepaneku tõrjunud.^[4]
Harkivi oblastist Kozatša Lopani alevist leiti kaks piinakambrit, mida kasutasid Vene okupatsiooniväed, teatas Ukraina prokuratuur. Ruumid asusid raudteejaama ja poe keldris. Ametnikud alustasid tunnistajate ja ohvrite otsimist ning kogusid tõendeid piinamiste ja kinnipidamiste kohta.^[4]
Kui Ukraina okupeeritud alad hääletaksid «referendumil» Venemaaga liitumise poolt, võimaldaks see Moskval Donbassis oma sõjalist võimsust täiel määral kasutada, kõneles Venemaa endine president Dmitri Medvedev. Medvedevi sõnul õgvendaksid rahvahääletused ajaloolise õigluse ja muudaksid geopoliitilise nihke maailmas pöördumatuks.^[4]
Downing Street teatas, et Suurbritannia on Ukrainale antava sõjalise abi mahu poolest maailmas teisel kohal. Financial Times meenutab, et eelkõige andis London Kiievile üle sadu rakette, viis õhutõrjesüsteemi, 120 soomusmasinat, kümneid tuhandeid suurtükimürske. Samuti olid britid õpetanud alates 2015. aastast välja 27 000 Ukraina sõjaväelast.^[4]

/.../

26. september

Rootsi majandusvetes toimusid Nord Stream 1 ja 2 gaasitorude juures plahvatused, mis põhjustasid torustikule neli gaasileket. ^[5]^[6]

/.../

30. september

Venemaa annekteeris neli Ukraina oblastit: Luhanski, Donetski, Zaporižžja ja Hersoni.^[7]

Sõjategevus oktoobris

/.../

2. oktoober

Ukraina väed on heisanud Donetski piirkonnas asuvas Lõmani linnas Ukraina lipu ja president Zelenski pühapäevase avalduse kohaselt on linn Vene vägedest täielikult vabastatud.^[8]

/.../

5. oktoober

USA luureteenistused usuvad, et "Vene maailma" ideoloogi Aleksandr Dugini tütre Daria õhkulaskmise sanktsioneeris Ukraina, edastas kolmapäeval ukrainlaste uudistekanal Unian väljaande The New York Times informatsiooni. Washington oli eitanud oma seotust pommirünnakuga luureandmete või muu abi kaudu. USA asjatundjate hinnangul oli propagandisti kõrvaldamine Ukraina seni julgeim operatsioon Venemaa territooriumil, kuna see näitas, et Ukraina suudab Venemaa avaliku elu tegelastele väga lähedale jõuda.^[9]
Vene president Vladimir Putin andis valitsusele korralduse võtta üle Euroopa suurim, Ukraina lõunaosas asuv Zaporižžja tuumaelektrijaam. Elektrijaam oli alates märtsist Moskva vägede poolt okupeeritud ja asus rindejoone lähedal.^[9]
Vene autoritaarse presidendi Vladimir Putini liitlane, Tšetšeenia liider Ramzan Kadõrov teatas täna, et talle on antud kõrge sõjaväeline auaste. 46-aastane Kadõrov, üks Putini Ukraina sõja suuremaid toetajaid, nimetas seda endale suureks auks. Kindralpolkovniku auaste on Venemaa sõjaväehierarhias tähtsuselt kolmas.^[9]
Kõik Venemaa objektid okupeeritud territooriumidel on seaduslikud sõjalised sihtmärgid. Igasugune vasturünnak ja territooriumide deokupeerimine kuulub kaitsesõja mõiste alla. See on absoluutne aksioom nii Ukraina juhtkonna kui ka meie liitlaste jaoks, teatas Ukraina Presidendi Kantselei juhi nõunik Mõhhailo Podoljak.^[9]
Kreml teatas hommikul, et Ukraina alade Venemaa Föderatsiooni liitmise ja sõjaliste taganemiste vahel ei ole mingit vastuolu ning kinnitas, et jätkab nelja Ukraina piirkonna annekteerimise plaaniga. President Vladimir Putin vormistas hommikul nelja Ukraina piirkonna annekteerimise, hoolimata sellest, et viimastel päevadel oli toimunud rida suuri lahingupöördeid, mis vähendasid Venemaa okupeeritud ja annekteeritud territooriume.^[9]

/.../

8. oktoober

Krimmi Venemaaga ühendaval sillal toimus plahvatus. Venemaa süüdistas selle korraldamises Ukrainat.

/.../

15. oktoober

Ukrainas Zaporižžja oblastis ootasid tuhanded inimesed venelaste kontrollpunktis okupeeritud territooriumilt lahkumist. Vene sissetungijad olid kahe ja poole nädala jooksul lasknud Kiievi kontrollitavale alale vaid 200 autot, vahendati Melitopoli linnapea Ivan Fjodorovi sõnu.^[10]
Belgorodis oli järjest plahvatanud mitu olulist elektrialajaama, möödunud päeval jäi suur osa linnast mitmeks tunniks elektrita. Nii anti märku, et ka Venemaal on rindelähedased piirkonnad, kus on eluliselt tähtsat infrastruktuuri, mille kahjustamine vastu talve tõotab tõsiseid probleeme.^[10]
Hersoni piirkonnas oli Vene okupantide poolt rünnakukatseid, neid tehti ka kaitses olles, et segada ukrainlaste pealetungitegevusi. Kuid tulemusteni need ei jõudnud. Nagu kirjutati, siis Hersonis okupatsioonivõimude tehtud üleskutsed tsiviilisikute evakueerimiseks viitavad sellele, et nende jaoks hakkavad asjad halvaks muutuma. Ukrainlased tegid seal korralikke kiireid rünnakuid ja vabastasid tuhandeid ruutkilomeetreid.^[10]
Krimmi silla kahjustustest andis tunnistust ametlik dokument, millega kohustatakse ehitaja selle taastama hiljemalt 1. juuliks 2023. Ukraina julgeolekunõukogu peasekretär tegi avalduse, et silla näol on tegu omavoliliselt Ukraina territooriumile püstitatud rajatisega ning see tuleb Venemaal enda kuludega eemaldada, kuna puudub kooskõlastatud ehitusprojekt.^[10]
USA hoiatas, et nad võivad kehtestada sanktsioone inimeste, riikide ja ettevõtete suhtes, kes tarnivad Venemaale laskemoona või toetavad selle sõjalis-tööstuslikku kompleksi, seoses Washingtoni püüdega suurendada survet Moskvale seoses Ukraina sõjaga.^[10]

/.../

18. oktoober

Riigikogu kuulutas Venemaa režiimi terroristlikuks.^[11]

/.../

19. oktoober

Vene võimude poolt Hersoni oblasti okupatsiooniadministratsiooni juhiks pandud Volodõmõr Saldo teatas kollaborantliku administratsiooni viimisest Dnepri jõe idakaldale.^[12] Reaalselt algas sellega Vene vägede Dnepri jõe läänekaldalt taandumine.

Sõjategevus novembris

/.../

09. november

Venemaa teatas, et nende väed taanduvad Dnipro läänekaldalt jõe idakaldale Hersoni oblastis. Vene vägede ülemjuhataja Ukrainas Sergei Surovikin teatas kolmapäeval Vene televisiooni otseülekandes, et Vene väed lahkuvad Dnipro jõe läänekaldalt, vahendas Ukrainska Pravda. Vene kaitseminister Sergei Šoigu oli Surovikini ettepanekuga päri, vahendas Ria Novosti. Surovikin tunnistas, et Vene vägesid Hersonis oblastis Dnipro läänekaldal ei ole võimalik enam täiel määral varustada. Vene võimude teatel on piirkonnast sundevakueeritud üle 115 000 inimese.^[13] Tegelikult alustas Venemaa vägede väljatõmbamist juba oktoobri teises pooles.

/.../

11. november

Ukraina väed jõudsid Hersoni kesklinna.^[14]
Vene väed lõpetasid väidetavalt kell viis reede hommikul vägede üleviimise Dnipro läänekaldalt idakaldale, vahendas Interfax Vene kaitseministeeriumi esindajat.