Vene Talurahva Põllupank (ka Vene Talurahvapank[1]) oli Venemaal aastatel 1882–1917 töötanud pank, mis andis talupoegadele raha maa ostmiseks[2]. Talupank tegeles Eestimaal, Liivimaal (koos Saaremaaga) ja Kuramaal.
20. sajandi algul laienesid Venemaa keisririigi Balti provintsidesse kaks Venemaa panka: Vene Talurahva Põllupank ja Doni Agraarpank, nende eesmärk oli toetada talupoegi maa soetamisel ja sel eesmärgil osteti kokku mõisaid, et need siis talupoegadele müüa või rentida. Ostetud mõisad tükeldati ning jagati taludeks.
Talurahva Põllupank andis laenu 13, 18, 28, 41 ja 55 ½ aasta peale, intressidega 11%-5%. Laenu anti 90% koha hinna järgi, erakordsetel juhtumitel ka täiesti 100%, kuid kunagi ei antud laenu üle selle hinna, mille peale ostja ja müüa on kokku leppinud[4].
Vene Talurahva Põllupank likvideeriti Venemaa rahanduse rahvakomissari käsuga 30.11.1918 ja osakonnad muudeti Talurahva Põllupanga likvideerimise komisjonideks.
Aastal 1919 läksid Eesti territooriumile jääva panga osakonna maaomandidPõllutööministeeriumile[2], kui 27. märtsil 1918 tunnistas Eesti maapäev oma määrusega, 1919. aasta maareformiga kõik kroonu- ja Vene Talurahva Põllupanga mõisad ning metsad Eesti Vabariigi omandiks. Mõisaid ja maid hakkas valitsema Põllutööministeerium, kes keelustas ka mõisavarade laialivedamise ning müümise.[5]
Vene Talurahva Põllupanga Tallinna osakond oli evakueeritud 1917. aastal Ufaasse, kust jõudis tagasi 30.09.1920. Tallinnas moodustati Eesti Vabariigi Rahaministeeriumi Põllupank ja 1926. aastast Eesti Maapank, mis võttis üle endise põllupanga materjalid[6].
Viited
↑Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 169–171