Vastuseks Venemaa keisririigi valduste laienemisele Kaukaasias: kui 1801 ühendati Venemaaga Ida-Gruusia, 1803 SamegreloLääne-Gruusias ja 1804 jaanuaris Gändžä khaaniriigi esitas 1804 Pärsia ultimaatumi, et Vene väed Lõuna-Kaukaasiast välja viidaks. Kui Venemaa ultimaatumi tagasi lükkas, algas sõjategevus.
Lõuna-Kaukaasia ehk Taga-Kaukaasia alad tänapäeval
Venemaa väed alustasid sõjategevust juunis 1804 Jerevani piirkonnas, kuid linna vallutada ei õnnestunud. 1804 sai Pärsia vägi lüüa Khanakheravani (Jerevani lähedal), 1805 Dzegami (Gəncə lähedal) ja Aserbaidžaani khaaniriigid sõlmisid üksteise järel rahu ja arvati Venemaa koosseisu (Karabahhi, Sheki ja Shirvani khaaniriik 1805. aastal, Derbendi, Bakuu ja Kuba khaaniriik 1806. aastal.
1806. aastal alanud Vene-Türgi sõja tõttu sõlmis Venemaa vaherahu, mis aga katkes 1808. aastal ja Vene väed hõivasid 1806. aastal Bakuu. Iraani šahhi Fath Ali-šahhi väed said lüüa 1810 Megri (Meghri) ja 1812 Aslanduzi juures ja Vene väed hõivasid 1813. aastal Länkärani. 24. oktoobril 1813 sõlmiti Gülistani rahu, mille põhjal Pärsia tunnustas Ida-Gruusia, Põhja-Aserbaidžaani ja Dagestani ühendamist Venemaaga.
