Valentina Reisenbuck (22. november 1934 Volossovo rajoon, Leningradi oblast – 19. november 1985 Tartu) oli Eesti arstiteadlane ja viroloog.[1]
Elulugu
Valentina Reisenbuck oli õpetajate tütar.[1]
Lõpetas 1958. aastal Elva Keskkooli ja 1964. aastal Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna; meditsiinikandidaat (1970, NSV Liidu Meditsiiniakadeemia Ivanovski-nimeline Viroloogia Instituut, Moskva), väitekiri "Материалы по эпидемиологии сывороточного гепатита среди взрослых в крупных городах Эстонской ССР". Oli 1955–1958 kontrolör tehases Termoautomaat, 1964–1966 Valga Rajooni sanitaar-epidemioloogia jaama epidemioloog. 1966–1969 Tallinna Epidemioloogia, Mikrobioloogia ja Hügieeni Teadusliku Uurimise Instituudi aspirant, 1969–1974 samas viroloogiaosakonna teadur, 1874–1981 vanemteadur, 1981–1985 Tartu Riikliku Ülikooli üld- ja molekulaarpatoloogia instituudi kardioloogialabori vanemteadur.[1]
Teoseid
- Escherichia coli ja düsenteeriabakterite kolitsinogeensuse ja tundlikkuse uurimine kolitsiiniga (kaasautorid E. Tallmeister, T. Raudsik). // TÜ Toim 163 (1964)
- Australia antigen and cell-mediated immunity (kaasautor S. Jõks). // Arch. gesamte Virusforsch. 45 (1974) 1–2
- Влияние сензибилированных лимфоцитов при инфаркте миокарда в реакции ингибирования активности розеткообразоания (kaasautor). // Лабор. дело (1985) 1
- Autosensibilatsioon südameantigeeni suhtes müokardiinfarkti põdejatel (kaasautor). // Nõukogude Eesti Tervishoid (1986) 1;
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
Kirjandus
