Vabadussõja võidusamba kaudu avaldab Eesti rahvas austust ja tunnustust kõigile neile, kes on pidanud võitlust Eesti vabaduse ja iseseisvuse nimel.[1][kõdulink] Sammas on 23,5 meetri kõrgune ja koosneb 143 klaasplokist. Projekti autorid on Rainer Sternfeld, Andri Laidre, Kadri Kiho ja Anto Savi.
Ajalugu
Realiseerimata kavad
Vabadussõja võidusammas 22. juunil 2009
7. juulil 1920 otsustas Tallinna linnavolikogu lammutada Peeter I monumendi Heinaturul (praegusel Vabaduse väljakul). Kuju mahavõtmine lükati edasi ajani, mil on võimalik selle asemele püstitada mõni teine monument. Linna haridusosakonnale anti ülesandeks algatada ülemaaline korjandus ausamba rajamiseks. 10. veebruaril 1922 otsustas Tallinna haldusosakond Peeter I kuju maha võtta ja rajada selle asemele Vabadusplatsi ühes Eesti vabadusvõitlust ja iseseisvust tähistava monumendiga. Peeter I kuju võeti maha ööl vastu 1. maid 1922.
Vabadusplatsi arhitektuurilise ja ruumilise kujunduse parendamise eesmärgil korraldati 1937. aastal projektivõistlus. Konkursi võitsid Alar Kotli ja Ernst Kesa, kes kavandasid Jaani kiriku asemele kuuekorruselise Kohtupalee ja selle ette kõrge samba otsa ratsamonumendi.
Aprillis 2001 otsustas linnavolikogu uuesti rajada Vabadussõja Võidusamba ja käivitada selleks monumendikonkursi. Sügisel 2004 esitasid arhitektid planeeringu täienduse, millega monumendi asupaigaks saaks Ingeri bastioni müüride väljakaevamisega Mayeri treppide kõrvale tekkiv tühi plats. Oktoobris 2005 pandi Harjumäel Võidusambale nurgakivi.
15. augustil 2007 avalikustati Vabadussõja võidusamba ideekonkursi võidutöö "Libertas", mille autorid jäeti esialgu saladusse. Võidutöö kujutas 28 meetri kõrgust monumenti Harjumäe nõlval, mis koosneb postamendist ja selle otsas olevast Vabadusristist. Vabadusristi keskele kavatseti algul raiuda Eesti riigipiiri kontuur, kuid hiljem otsustati traditsioonilise mõõgaga käe ja "E" kasuks. Postamendil on kiri "Eesti Vabadussõda 1918–1920". Sammas on võidutööl paigutatud nõlvale rajatavale väikesele platsile ning samba taga asub sein, millele süvistatakse lõik president Konstantin Pätsi kõnest. Seejuures valgustatakse kõne alles päikese loojumise hetkel. Žürii esimees oli EELK peapiiskop Andres Põder.
Samba ehitamine
11. juulil 2008 otsustas kaitseminister Jaak Aaviksoo lükata Võidusamba avamise edasi 2009. aastasse.[2]
Vabadussõja võidusammas (2009)
Samba remont
Võidusamba valgustus sai armetu ja logisev, tuvastasid 200 600 krooni (12 820 eurot) eest sambale ekspertiisi teinud Tallinna Tehnikaülikooli eksperdid.[3]
Uue lahenduse tegi KH Energia-Konsult AS ja tööd võeti vastu aprillis 2011. Ventilatsiooni- ja valguslahenduse remondi lepingu kogumaksumus oli 10,24 miljonit krooni (üle 654 tuhande euro).[4]
Lisaks valgustusele ja ventilatsioonile on samba juures välja vahetatud mitu purunenud klaasiga lamineeritud plastist sambapaneeli[5] ja sillutiseplaati. Need kulud on vähemalt osaliselt katnud kindlustus.[6]
samba tagaseina remont (graniitplaatide ja valgustuse vahetus) 72 696, muu remont 2367 €
2017
..
76 000
..
kahjustuste parandamine ning tõkestuste paigaldamine ~76 000, millest tõkestused ligi 3700 €
2018
..
285 000
..
peatrepi lahti tulnud astmeplaatide kinnitamine ja astmetealuse valgustuspaigaldise rekonstrueerimine 95 000, samba uute klaasdetailide paigaldus 190 000 €
2019
..
..
~70 000
2020
..
..
~70 000
2016...2020 tööd kokku 523 000 €
2021
..
49 000
~70 000
samba tagaseina valgustite vahetus 49 000 €
2022
..
600 000
..
samba valguse- ja automaatikalahenduse hankimine 600 000 €
Vähem kui kuu aega pärast samba avamist ilmnesid juba probleemid. Kolm paneeli olid teadmata põhjusel kogunud tolmu ning seetõttu võtnud roosaka varjundi.[15] Need paneelid vahetati küll välja, paraku muutus ka üks asenduspaneel üsna kiiresti punakaks, sest see oli pärit eelmiste vigaste paneelidega samast partiist.[16] Samuti kustutas ühel ööl tuled võidusambasse imbunud vesi.[17] Võidusamba eest hoolt kandva AS Elmo vaatlusel selgus, et klaaside liitekohast oli vesi samba ristiosasse sisse tunginud. See tekitas lühise, mille tõttu lülitus osa valgustusest välja. 2009. aasta detsembris täheldati ka seda, et osa klaaspaneele muutub kollaseks.[18] Samba autor Rainer Sternfeldt tõdes, et üksikutes paneelides on esinenud ka võõrkehi, näiteks suitsukoni ja nöörijupp.[18] 2010. aasta juunis kukkus võidusamba nurgapaneel alla ning lõhkus osaliselt ka samba alusplaadi.
2017. aasta sügisel remonditi samba ümbruse kiviplaate, mis olid kahjustunud trikiratturite, rulatajate ja teiste kahjustajate tõttu.[19]
Võidusamba rist öösel
ja päeval
Vabadussõja võidusammas ja Tallinna Jaani kirik öösel
