Padise kloostri munkade asutatud Vääna kloostrimõisa kohta on esimesed teated 1306. aastast. Oletatakse, et mõis oli algul hästi kindlustatud tornlinnus, mille varemed on säilinud hilisema peahoone lähedal. Mõisa ajalooline nimi Feyena tuleb saksakeelsest sõnast feien ('kaitsma', 'kindlustama'), tähistades kaitstud, kindlustatud kohta.[1]
Fabian von Tiesenhausen omandas mõisa abielu teel Magdalena Krusega, kes oli Vääna ja Ohukotsu mõisniku Eylart Kruse (surnud 1538) tütar. 1554. aastal pärandas Fabian von TiesenhausenOhukotsu ja Vääna mõisa poeg Reinhold von Tiesenhausenile. Reinhold von Tiesenhauseni tütar Elisabeth abiellus Edise omanikuga Berend Taubega ning nende ainus poeg Fomhold abiellus Koluvere mõisa omaniku Friedrich von Löweni tütre Margarethaga ( surn. 1698). Nende poeg Otto Johan von Taube suri 1715. aastal ja Vääna päris 1720. aastal Margaretha von Löweni vennapoeg Friedrich von Löwen. 1726. aastal oli mõisa omanik kindralleitnant Otto Johann von Maydell, kes müüs Vääna koos juurdekuuluva Pääla karjamõisaga meeskohtunik Jürgen Johann von Stackelbergile.
1753. aastal ostis Vääna koos Pääla ja Kaarnaküla karjamõisaga oma ainukesele pärijale tütrele, kammerhärra Gottschalk Heinrich von Dückeri abikaasale Anna von Dückerile, Narvast pärit kaupmees ning Tallinna tolliametnik (licentverwalter) Friedrich Cramer (1700–1767) ja 1755. aastal kinnitati Vääna ja Viti mõis Anna von Dückeri abikaasa, õuemarssalGottschalk Heinrich von Dückeri nimele. Gotschalk Heinrich von Dückeri (maetud 1770) pärija oli Poola tõeline kammerhärra Peter Friedrich von Dücker kui ainuke Dückerite pärija meesliinis, kes sai Vääna, Viti, Avanduse, Pudivere ja Rahkla mõisa.
1920. aasta aprillis pärisid Peter Ernst von Stackelbergi pärijad Pauline Constance von Schubert, Benita Harriet Gabriele von Stackelberg, Luise Anna Gertrude (Gerta) von Stackelberg, Helene Elisabeth Marie von Stackelberg Viti, Vääna, Humala mõisa, kuid need võõrandati neil 1919. aasta maareformiga, 1920. aasta juunis[2].
Mõisahoone
1774. aastal omandas mõisa Otto Magnus von Stackelberg. Samal aastal pani ta kokku rikkaliku Vääna mõisa kunstikogu. 1784. aastal alustati barokkstiilis härrastemaja ehitust. Maja valmis 1797. aastal. 19. sajandi teisel poolel lisati hoone mõlemasse külge ümarad kuppelkatusega tornikesed. Peahoone on võrdlemisi pikk: härrastemaja ise on ligi 60 meetrit, kogu ehitis koos galeriide ja külgmiste tornidega üle 90 m pikk. Von Stackelbergide aadliperekonna valdusse jäi mõis kuni 1919. aasta maareformini. Härrastemajas on säilinud mitmed algse interjööri elemendid: uksed, ornamendiga aknad, raamatukoguruumi 1811. aastast pärit maalitud kassettlagi jne.
Lisaks peahoonele on mõisa ansamblis veel park, milles on keskaegse Vääna vasallilinnuse varemed ja neile 19. sajandi esimesel poolel lisatud dekoratiivsed pseudogooti rajatised[3]. Läheduses on ka renoveeritud Vääna tall-tõllakuur.[4]
Wilhelm Siegfried Stavenhagen: Album Ehstländischer Ansichten / gezeichnet und herausgegeben von Wilhelm Siegfried Stavenhagen ; in Stahl gestochen und gedruckt von G. G. Lange; mit erläuterndem Text von verschiedenen Verfassern. Mitau: im Selbstverlag des Herausgebers, 1867 (2. trükk Gelting: Artus-Verlag, 1966) ESTERDigitaalselt: kaadrid 9, 102–109
Välislingid
Vääna mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris