Ungari mütoloogia hõlmab ungarlaste ehk madjarite müüte, legende, rahvajutte, muinasjutte ja jumalusi.
Teadmiste allikad
Suurt osa madjarite mütoloogiast peetakse kadunuks. Ent tähelepanuväärne hulk sellest on viimase saja aasta jooksul edukalt taastatud. Olulisimad allikad on:
Folkloor. Teave paljude müütiliste isikute kohta on säilinud rahvajuttudes ja -lauludes ning legendides. Lisaks leidub konkreetsete kuupäevadega seotud erilisi traditsioone, mida mujal ei tunta.
Keskaegsed kroonikad. Näiteks koodeksid ja käsikirjad.
Teisesed allikad. Näiteks teiste autorite poolt ungarlaste kohta kirja pandud teated (enamasti ajast enne aastat 850).
Ungarlaste müütide järgi jagunes maailm kolmeks sfääriks: esimene oli jumalate kodu ehk ülailm (Felső világ), teine oli inimeste maailm ehk keskilm (Középső világ) ja kolmas oli allilm (Alsó világ). Maailma keskkohas seisis kõrge puu: kas Ilmapuu või ka "Elupuu " (Világfa/Életfa). Puu lehestik oli ülailm, mille otsas elas lind nimega turul. Keskilm asus puu tüves ja allilm puu juurte ümber. Mõnes jutus kannab puu ka vilju: kuldseid õunu.
Ülailm
Ungarlaste uskumuste järgi elasid ülailmas jumalad ja head hinged. Kuigi jumalad olid omavahel võrdsed, oli neist kõige olulisem tegelane Isten (ungari keeles "jumal"). Ta valitses maailma, kujundas inimeste saatust, jälgis taevast keskilma ja andis mõnikord välgu abil edasi hoiatusi (mennykő). Isten lõi maailma kurjust esindava "kuradi" (Ördög) abiga. Teiste jumalate hulka kuulusid ka Istenanya ("emajumal"), keda teatakse ka nimega Boldogasszony ("õnnis proua", sõna-sõnalt "õnnelik/rõõmus naine"; hiljem samastati ta katoliku usust tuntud neitsi Maarjaga) ja Hadúr ("sõjapealik" või "väejuht").
Ülailmas asusid ka suuremad taevakehad (Päike ja Kuu). Taevast peeti suureks telgiks, mida hoiab üleval elupuu. Pannoonia madaliku hõivamise aegsete ungarlaste hauapanuste hulgast on teada päikese, kuu ja muu kosmosega seonduva kujutamist.[4]
Keskilm
Keskilma jagasid inimesed mitmete sageli üleloomulike võimetega mütoloogiliste olenditega. Leidus metsade ja veekogude vaime, kellele oli antud käsk inimesi hirmutada. Neil olenditel olid erinevates piirkondades erinevad nimed. Nende seas oli ka naisi; näiteks sellő (näkk), kes elas vees ning kel oli inimese ülakeha ja kala saba. Tuult juhtis vana naine nimega Szélanya ("tuuleema") või Szélkirály ("tuulekuningas").
Sárkány (lohe) oli hirmuäratav elajas: ta on mitmete muinasjutukangelaste vaenlane, kes sümboliseerib ka kangelase vaimset sisemist võitlust; lohel Sárkány oli tavaliselt üks kuni seitse pead. Olend nimega lidérc oli kummituslik ja müstiline olevus, kellel oli mitu erinevat välimust ja kelle teod olid alati pahatahtlikud. Metsas või maa all elasid ka kavalad olendid: haldjad/goblinid (manók) ja pöialpoisid (törpék). Mägedes elasid hiiglased (óriások) ja nii neil kui eelmainitud olenditel oli nii häid kui halbu omadusi.
Mütoloogia lemmiktegelased olid aga haldjad (tündérek) – kaunid noored neitsid või naissoost olendid, keda kujutati sageli kas kehastunud puhtuse või süütusena või mänguliste ja kavalatena. Nad aitasid inimesi, kes vahel võisid neilt ka kolm soovi küsida. Neile haldjatele vastandusid õelate vanade nõidadega samastatud olendid (bábák). Bába tähendab tänapäevases ungari keeles ämmaemandat: algselt olidki ämmaemandad just targad vanemad naised, keda peale ristiusu laiemat levimist hakati samastama nõidadega.
Allilm
Allilm oli halbade hingede (sealhulgas kurjad vaimud ja nende surnute hinged, kes olid olnud julmad ja kurjad) asukoht ja Ördög'i ehk kõige inimeste jaoks halva looja kodu: näiteks tüütud elusolendid nagu kirbud, täid ja kärbsed.
Usund
Ühe muistset ungarlaste usundit käsitleva teooria järgi oli tegemist tengrismi vormiga: šamanistlik usund, mis oli levinud varaste turgi ja mongoli rahvaste seas ning mis oli mõjutatud pärslaste, keda ungarlased oma teekonnal läände kohtasid, zoroastrismist. Teine teooria seob nende usundi hunnide ja sküütidega, kuna neil rahvastel leidus ungarlaste päritolu kohta käiva müüdiga sarnaseid ja isegi identseid legende. Kuna usundis on sarnasusi germaani paganluse ja Skandinaavia mütoloogiaga, on spekuleeritud ka varajase kontakti kohta Kasaari kaganaadi pealinnast Atilist läänes elanud varjaagidest asunike ja kaupmeestega.
Šamaani rolli täitis táltos ehk "tark mees" või "õnnistatud õpetlane". Arvati, et nende hinged on võimelised meditatsiooni (révülés) teel kolme sfääri vahel liikuma. Nad täitsid ka arsti rolli. Nad vailiti nende saatuse järgi: nende normist kõrvalekaldumisi sündides (vastsündinul hambad suus, sündimine näo/pea küljes olev lootekesta osaga, valged juuksed, lisasõrmed jne) peeti märgiks jumalikust ettemääratusest. Šamaanide pühitsemise sammud:
maailmapuud kujutavast "šamaanide redelist" või "šamaanide puust" üles ronimine;
vaimude jootmine: ohvrilooma vere joomine.
Šamaanidel oli võime spetsiifiliste rituaalide ja palvetamise kaudu vaimudega ühendust võtta. Seetõttu tõlgendasid nad unenägusid, olid vahendajad inimeste ja vaimude vahel, ravisid ja eemaldasid needusi ning neil oli võime kadunud hingi leida ja tagasi tuua. Nad juhtisid loomade ohverdamist ja mõistatasid esivanemate viha põhjuseid.
Peale surma lahkus inimese hing kehast. Keha maeti sugulaste poolt mõne jõe kaldale nii, et surnu vaatas ida suunas. Kui hing oli olnud hea, pääses ta igavese rahu saamiseks "teise maailma" (Túlvilág). Kui hing oli olnud halb, pidi ta kannatama allilmas (Alsó Világ, Alvilág), kus elasid kurat (Ördög) ja hulk kurje vaime.
Tema nimi tähendab tõlkes "õnnis proua" või "heldekäeline kuninganna". Ta oli emadusjumalanna ja ta aitas naisi sünnitusel. Peale seda kui ungarlased Csanádi Gellérti abiga ristiusustati, kadus Boldogasszony kasutusest ja tema rolli võttis üle neitsi Maarja. Hiljem kasutatigi nii tema nime Boldogasszony kui ka nime Nagyboldogasszony ("nagy" = "suur") peamiselt just neitsi Maarja hüüdnimena. Teda peetakse ka "Ungari kuningannaks" (Regina).
Csodaszarvas (loom)
Tegemist on ungarlaste päritolu ümbritsevate legendide keskse tegelasega. Nimi tähendab tõlkes "imeline hirv". Ungari legendi järgi nägid hunnide ja ungarlaste esivanemad Hunor ja Magor jahil olles imelist valget isahirve (vahel kirjeldatakse teda kuldsena). Nad jälitasid looma, kuid see püsis neist alati eespool, juhtides nad piirkonda nimega Levedia: seal abiellusid nad printsessiga ja panid aluse hunnidele ja ungarlastele. Üks hunnide ja ungarlaste vaheliste usuliste ning kultuuriliste sidemete olemasolu tõestamise peamisi aluseid ongi isahirv ja vennad Hunor ning Magor.
Vastavalt hunnide ja ungarlaste legendaarsed kaksikutest patriarhid. Legendid räägivad, et nad olid piibli tegelase Nimrodi pojad (legendi veidi teistsuguse versiooni järgi olid nad Jaafeti pojad).
Ügyeki ja Emese poeg. Ta oli poollegendaarne isik, kes sündis aasta 819 paiku ja kes pani aluse Árpádi dünastiale. Álmos valitses ungarlaste üle ajal, mil nad elasid Levedia ja Etelközi piirkondades. Ta nimi tähendab "unelev" või "unest tulnu": tema sündi kuulutati ta emale unes ette (vt altpoolt).
Ügyek'i naine ja vürst Álmosi ema. Ta jäi rasedaks talle unes ilmunud linnust (turul), kes ütles talle, et "sinu üsast tekib jõgi, mis voolab ja levib uuele maale". Táltos (šamaan) seletas unenägu nii, et Emese sünnitab poja, kellest saab võimsa valitseva perekonna esivanem võõral maal.
Bába (olevus)
Tähendades "vana naist" oli ta algselt hea haldjas, kes käis hiljem alla ja muutus kurjaks. Kuigi tal oli võluvõimed, ei olnud ta nõid (boszorkány). Arvati, et ta elab purskkaevudes ja kui väikesed lapsed tema peidukohale liiga lähedale läksid, meelitas ta nad sinna sisse.
Boszorkány (nõid)
Vaenulik, kahju tegev, üleloomulike võimetega vana daam, nõid. Tal oli võime end muundada, lennata ja asju ära needa. Boszorkány võis ka loomi kahjustada, muutes näiteks lehmapiima hapuks. Inimeste jaoks tõi ta kaasa äkilisi haigusi. Nad tegutsesid kas öösel või öö saabumise hetkel.
Bubus (vaim)
Väike koobastes elav olend. Vaata ka Mumus.
Dula (isik)
Dula nimi esineb legendis Csodaszarvas'ist. Legendi järgi oli tegemist alaanide printsiga, kuid tegelikult oli ta ilmselt Volga bulgaaride teatud sorti pealik.
Fene (vaim)
Haiguste deemon. Veel tänagi kasutatakse tema nime: levinud on ütlus "a fene egye meg!", mis sõna-sõnalt tähendab "Las fene sööb seda" ning mida öeldakse siis kui leiab aset midagi, mida ei soovitud. Fene't peetakse ka kohaks, kus deemonid rändavad: nt levinud Ungari vandumine "menj a fenébe!" võrdub väljendiga "mine põrgu!".
Garabonciás (isik)
Meessoost tegelane, kes võlukunsti õppis: erinevalt tegelasest táltos, kellel olid need võimed juba sündides. Ta on suuteline tormi tekitama. Veel 19. sajandil arvati, et leidub selliste võimetega isikuid.
Guta (vaim)
Hirmuäratav Ungari deemon, kes peksab oma ohvrid surnuks ja keda sageli seostatakse rabanduste, südameatakkide või äkiliste halvatustega.
Tema nimi on lühend sõnadest Hadak Ura (mis tähendab "sõjapealik" või "sõjavägede juhataja") ja ta oli varajaste ungarlaste usundis sõjajumal. Ta oli "Kalli kuldse isa" (Arany Atyácska) ja "Kalli koiduema" (Hajnal Anyácska) kolmas poeg ning ka jumalate sepp. Ta kandis puhtast vasest turvist ja relvasid (vask oli tema püha metall) ja räägiti, et ta sepistas ka legendaarse mõõga Isten kardja ("Jumala mõõk"), mille leidis hunnide Attila ja mis tema valitsemise kindlustas. Seetõttu on mõõk tuntud ka kui "Attila mõõk". Ungarlastel oli enne lahingut kombeks talle valgeid täkkusid ohverdada.
Ungari folkloori ainulaadne üleloomulike võimetega olevus. Tal oli kolm teadaolevat teisendit, mis sageli teineteiselt ka tunnuseid laenasid: imekana ehk csodacsirke (traditsiooniline kuju), ilmalik kurat ehk földi ördög ja saatanlik armuke ördögszerető.
Tema nimi tähendab "Päikesekuningas" ja ta on ungarlaste päikesejumal ning Arany Atyácska ja Hajnal Anyácska vanim poeg (tema vennad olid Hadúr ja Szélkirály). Ta ratsutab iga päev oma hõbedakarva hobusel idast läände, nähes kõike enda all.
Tema nimi tähendab "Tuulekuningas" ja ta oli ungarlaste tuule- ning vihmajumal; ta oli ka Arany Atyácska ja Hajnal Anyácska teine poeg. Tema turvis ja relvad olid tehtud puhtast hõbedast, tema pühast metallist.
Tema nimi tähendab "Kaunis daam", ta on pikkade juuste ja valge kleidiga naissoost deemon. Ta ilmub tantsides tormides ja rahe ajal ning võrgutab noormehi.
Suur pistrikku meenutav lind, kelle Isten saatis teele, et juhtida ungarlaste rahva loomist ja saatust. Esimesed István Pühale järgnenud kuningad põlvnesid temast (Turul nemzetség).
"Metsatüdruk" on tabamatu metsavaim, kes võrgutab lambureid, võtab neilt jõu ja teeb neist metsakohina. Ta on tavaliselt alasti ja tal on pikad maani juuksed. Mõnikord saab teda peibutada ja kinni püüda ühe saapaga (ta püüab mõlemat oma jalga ühte saapasse torgata).
Teda tuntakse Lääne-Euroopas ka greifina, kuid seal ei ole tal erilisi tunnuseid. Ungari mütoloogias sarnaneb ta linnuga turul. Ta esineb mõnes muinasjutus (nt "Fehérlófia" ehk "Valge hobuse poeg") ja ta on julm ning ahne inimesi sööv lind; kuid samas on ta ka ainus tee allilmast tagasi keskilma.
See lohe esineb pea kõigis rahvajuttudes. Ta on Hiina või Lääne-Euroopa draakonitega sarnanev olend. Ta on alati inimese kujuga, ta oskab ratsutada ja tal on tavaliselt seitse pead (vahel ka kolm, 12 või 21, seotuna astronoomias kasutatavate arvudega). Tavaliselt sümboliseerivad lohed inimeste käitumist või iseloomujooni: kui kangelane temaga võitles, võitles ta ka sellega, et ületada enda halb käitumine, harjumus või iseloomuomadus.
Võrdlevate meetoditega on võimalik selgitada välja, et mõned rahvajuttude motiivid, laulude fragmendid või rahvalike kommete salmikesed on säilitanud osa vanast uskumuste süsteemist. Mõned allikad jutustavad vahetult šamaanisarnastest tegelastest. Šamanistlikke jäänukeid Ungari folklooris on muuhulgas uurinud Diószegi Vilmos, põhinedes nii Ungari etnograafilistel andmetel kui ka võrdlevatel töödel, mis käsitlevad mõnede Siberi rahvaste šamaane.[5] Hoppál jätkas oma tööd ungarlaste šamanistlike uskumuste jäänukite uurimisega[6], võrreldes ungarlaste uurali keelesugulaste šamanistlikke uskumusi[7] mitmete Siberi mitte-uurali rahvaste omadega.[8][9]
↑Türk Attila Antal. "A szaltovói kultúrkör és a magyar őstörténet régészeti kutatása". Raamatus "Középkortörténeti tanulmányok 6. A VI. Medievisztikai PhD-konferencia". Szeged. 2009, június 4–5. szerk.: G. Tóth P. –Szabó P. Szeged (2010) 284–285, és 5. kép.
↑Bokij, N. M., Pletnyova, Sz. A. "Nomád harcos család 10. századi sírjai az Ingul folyó völgyében". AÉ. 1989. Lk 86–98.
Zoltán Pintér. "Mitológiai kislexikon". Szalay Könyvkiadó és Kereskedőház Kft., 1996.
Diószegi, Vilmos (1998) [1958]. A sámánhit emlékei a magyar népi műveltségben (Hungarian) (1. reprint kiadás ed.). Budapest: Akadémiai Kiadó. ISBN963-05-7542-6. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |origdate= (juhend)CS1 hooldus: tundmatu keel (link) The title means: "Remnants of shamanistic beliefs in Hungarian folklore".
Hajdú, Péter (1975). "A rokonság nyelvi háttere". Hajdú, Péter (toim). Uráli népek. Nyelvrokonaink kultúrája és hagyományai (Hungarian). Budapest: Corvina Kiadó. Lk 11–43. ISBN963-13-0900-2. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |origdate= (juhend)CS1 hooldus: tundmatu keel (link) The title means: "Uralic peoples. Culture and traditions of our linguistic relatives"; the chapter means "Linguistical background of the relationship".
Hoppál, Mihály (1994). Sámánok, lelkek és jelképek. Budapest: Helikon Kiadó. ISBN963-208-298-2.
Hoppál, Mihály (1975). "Az uráli népek hiedelemvilága és a samanizmus". Hajdú, Péter (toim). Uráli népek / Nyelvrokonaink kultúrája és hagyományai (Hungarian). Budapest: Corvina Kiadó. Lk 211–233. ISBN963-13-0900-2. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |origdate= (juhend)CS1 hooldus: tundmatu keel (link) The title means: "Uralic peoples / Culture and traditions of our linguistic relatives"; the chapter means "The belief system of Uralic peoples and the shamanism".
