Artiklis puuduvad viited. (August 2020) Palun aita artiklit täiendada, lisades sobivaid viiteid.
Mecklenburg-Güstrow' hertsog Ulrich III
Ulrich III (5. märts 1527 – 14. märts 1603) oli Mecklenburg-Güstrow' hertsog aastatel 1555/56 – 1603.
Noorus
Ulrich oli hertsog Albrecht VII ja tema naise Anna kolmas poeg. Ulrich sai hariduse Baieri õukonnas. Hiljem õppis ta teoloogiat ja õigust Ingolstadtis. Pärast isa surma võttis ta residentsiks Bützow' ja järgnes 1550. aastal oma nõole hertsog Magnus III-le kui Schwerini piiskopkonna luterlik administraator. Hiljem abiellus ta Magnuse lese Elisabethiga. Pärast Elisabethi surma abiellus ta Pommeri hertsogi Philipp I tütre Annaga.
Pärast oma onu Heinrich V surma võttis Ulrich valitsemisest osa, eriti Mecklenburgi osalemise ajal Schmalkaldeni sõjas. See puhkes pärimisvaidlusest, mille lahendas Brandenburgi kuurvürsti "Ruppiner dictum".
Valitsemine
17. veebruaril 1555 sai Ulrich oma venna Johann Albrecht I kaasregendiks Mecklenburg-Güstrow's. 1556. aastal sai ta, säilitades oma vennaga ühise riigivalitsuse, endale Mecklenburgi idaosa pealinnaga Güstrow's, sellal kui Johann Albrecht sai lääneosa residentsiga Schwerinis. Pärast venna surma 1576. aastal tehti Ulrichist tolle järglaste, sh Johann Albrecht II eestkostja. Ulrich ehitas Güstrow' lossi oma vürstlikuks residentsiks.
Ulrich kehastas haritud, kaasaegset vürsti ja oli jumalakartlik luterlane. Temast kujunes Mecklenburgi dünastia üks juhtivaid vürste. Ta jättis surres maha umbes 200 000-kuldnase varanduse. Ulrich osales Tycho Brahe ja David Chyträusi vahelises teaduslikus arutelus ning pidas kirjavahetust humanistidega nagu Heinrich Rantzau. 1594. aastal organiseeris ta Alam-Saksimaa keiserliku ringkonna juhina sõjalist ja rahalist abi Türgi ohu vastu.
Ulrich oli vahendajaks Taani kuninga Frederik II ja tema õemehe, Holstein-Gottorpi hertsogi Johann Adolfi vahelises vaidluses, olles mõlemaga suurepärastes suhetes. Schwerini piiskopkonna administraatorina oli tema järglaseks ta lapselaps, viimane Schleswigi piiskop Taani vürst Ulrik, kes abiellus Katharina Hahn-Hinrichshageniga.
Ulrichi lapselaps Anna abiellus Šotimaa James VI-ga. 1598. aastal püüdis James VI kindlustada Inglismaa trooni. Ta saatis oma saadikud naise perekonna ja liitlaste juurde, et arutada tema õigust Elizabeth I troonile ning seda, et Euroopa vürstid peaksid teda toetama Hispaania nõuete vastu, vajadusel sõjalise abiga. Ulrich kirjutas 20. augustil Jamesile ettevaatliku kirja, soovitades, et Elizabeth peaks nimetama ta oma järglaseks, ja oli kindla relvatoe osas leige.
