Ullo Toomi (1935. aastani Ulrich-Aleksander Taumi[1]; 14. september 1902 – 26. november 1983) oli eesti rahvatantsupedagoog ja tantsujuht.
Ta oli I Eesti mängude (15.–17. juunil 1934) liikumise üldjuht.
Töökäik
Ullo Toomi kogus ja kirjeldas rahvapärimuslikke tantse. Näiteks 1939. aastal sõitis ta mootorrattal läbi kaheksa maakonna ühtekokku 2182 kilomeetrit ning pani kirja 9 rahvatantsu koos viisidega, 11 rahvatantsukatkendit, 41 rahvatantsuviisi, 32 rahvalauluviisi, 26 rahvalaulu ning muid mitmesuguseid muistendeid ja andmeid kokku üle 125. Erinevalt varasematest kogumisretkedest saadi selle kogumise käigus Ingerist üks pikem seitsmetuuriline tants ja mitmed muud omapärased tantsud (nt "Kadreli", "Ümberiko" ja Wiron Weräja ehk Viru värav); varem ei olnud Ingerist rahvatantse kogutud. Viljandimaal pandi kirja "Ringvalts", Saaremaal "Mustjala paadimees", "Keigapere tants", "Varese tants", "Massaka Minni polka" jt.[2]
Aastal 1945 ilmus tema koostatud "Valimik eesti rahvatantse". Aastal 1950 ilmus Ullo Toomi raamat "Eesti rahvatantsud", mida kutsutakse "tantsupiibliks" ning mis on siiani esimeseks õppematerjaliks tantsujuhtidele. Ullo Toomi on loonud mitmeid rahvapärimisel põhinevaid tantse (näiteks Kosjatants, Kolhoositants, Tuisuline).
Aastatel 1951–1961 oli Ullo Toomi Tööjõureservide Peavalitsuse, hilisema Kutsehariduse Komitee tantsurühma juhendaja. Tantsurühma noorema rühma baasil arenes Ullo Toomi tantsija Ilma Adamsoni juhendamisel välja tänapäevani tegutsev tantsuansambel Sõprus.
Alates 1987. aastast annab Ullo Toomi Fond välja Ullo Toomi nimelist rahvatantsustipendiumi.
Isiklikku
Tema abikaasa oli muusika- ja rahvatantsupedagoog Vilja Toomi.
Tunnustus
Viited
Välislingid
