Rahvatants on rahvaloomingu liik, milles väljendatakse tundeid, mõtteid ja suhtumisi rütmiliste liigutuste ja muutuvate kehaasendite kaudu. Rahvatants on välja kujunenud seoses rituaalsete toimingutega. Tänapäeval eristatakse pärimuslikku rahvatantsu ja lavarahvatantsu.
Pärimuslikus rahvatantsus on tantsijad selleks saanud vähe või mitte mingisugust väljaõpet. Uued tantsijad õpivad tantsu mitteametlikult, jälgides teisi tantsijaid ja/või teistelt tantsijatelt saadud õpetuse kaudu. Tavaliselt esitatakse rahvatantse rahvamuusika või rahvamuusikast inspireeritud muusika saatel. Pärimuslikud rahvatantsud ei ole loodud esitamiseks laval või publikule, kuigi tänapäeval on paljusid pärimuslikke rahvatantse kohandatud esitamiseks publikule. Rahvatantsudes domineerib rahvapärimus (traditsioon) uuenduse (innovatsiooni) üle, kuigi rahvatantsud muutuvad ajas nagu kõik teisedki rahvaloomingu liigid.
Tänapäeval leidub tantse, näiteks hiphop või breiktants, mis on tekkinud ja arenenud spontaanselt, kuid rahvatantsudeks neid ei peeta. Rahvatantsud peavad olema olulisel määral seotud rahvatraditsiooniga ning pärinema aegadest, mil eksisteeris selge vastandus lihtrahva ja ülemklassi tantsude vahel. Siiski on ka hulk seltskonnatantse saanud mõjutusi rahvatantsust või isegi pärinevad neist otseselt. Folkloriseerumise käigus on paljud seltskonnatantsud muutunud aja jooksul rahvatantsudeks.
Tänapäeval on rahvatants sageli kindla rahvuse või sotsiaalse rühma kultuurilise identiteedi määraja. Kaugele ulatuv eesti rahvatantsutava oli varem seotud põhiliselt perekondlike sündmuste, näiteks pulmadega. Tänapäevasema sisu ja vormi on eesti rahvatantsule andnud tantsupeod.
.jpg)
