Tööliste ja Talupoegade Punaarmee Staabi IV Valitsus

Tööliste ja Talupoegade Punaarmee Staabi IV Valitsus (vene keeles IV (Разведывательное) управление Штаба РККА) oli 1924. aastal NSV Liidu relvajõudude reorganiseerimise tulemusena moodustatud sõjaväeluure keskasutus, mis tegutses aastatel 1924–1934.

1924. aastal toimus Tööliste ja Talupoegade Punaarmee Staabis järjekordne reorganiseerimine, mille käigus osakondade nimetuste asemel hakati kasutama numbrilisi tähitusi – Luurevalitsus nimetati ümber 28. märtsil 1924. aastal NSV Liidu Revolutsioonilise Sõjanõukogu käskkirjaga nr 446/96 Tööliste ja Talupoegade Punaarmee Staabi IV Valitsuseks.

„Staabi IV Valitsuse ülesanded:

• а) iseseisev sügava strateegilise luure organiseerimine välisriikides;

• б) lähtudes rahvusvahelisest olukorrast aktiivse luure(diversioonide) organiseerimine vaenlase tagalas;

• в) poliitilise-, majandusliku- ja diplomaatilise luure teostamine vastavalt vajadusele;

• г) igasuguse välismaise ajakirjanduse ja sõjalis-statistilise kirjanduse kogumine ja töötlus;

• д) eriliigiliste luurematerjalide ja ülevaadete, kirjelduse ja kokkuvõtete väljaandmine, võimalike välisriikide strateegiliste lahenduste ja plaanidest, mis on aluseks nendepoolse sõjaks ettevalmistamise kohta;

• е) saama kõigilt ametkondadelt, kellel on välismaine agentuur, materjale, mis pakuvad huvi Luurevalitsusele;

• ж) Rinnete ja sõjaväeringkondade luureorganite tegevuse juhendamine ja koostöös Revolutsioonilise Sõjanõukoguga ja sõjaväeringkondade juhatajatega, nende organite juhtime määramine;

• з) kvalifitseeritud kuuretöötajate ettevalmistamine nendega vastavate ametikohtade täitmiseks staapides ja valitsustes, armeede mobiliseerimise korral"“

Tööliste ja Talupoegade Punaarmee Staabi IV Valitsuse organisatsiooni ülesehitus aastatel 1924–1934:

Valitsuse ülem:

• Janis Berzinš
• Valitsuse ülema asetäitja: asetäitja agentuurluure alal ja agentuurluureosakonna ülem Bronislav Bortnovski (1925, aprill −1929); Ruben Tairov (1929, juuni – 1932, veebruar); Boriss Melnikov (Борис Николаевич Мельников) (1932, veebruar – 1933, juuni)

 Pikemalt artiklis Nõukogude sõjaväeluure juhtide loend

• Haldusteenistus;
• 1. osakond (lahinguluure) (войсковая разведка),
  • osakonna ülem: N. Semjonov (1926, september – 1927, veebruar), А.Gretšanin (1927, veebruar – ), korpusekomissar Otto Steinbrück (Отто Оттович Штейнбрюк);
• 2.osakond agentuurluure;
  • osakonna ülem:Bronislav Bortnovski (1925, aprill −1929); Ruben Tairov (1929, juuni – 1932, veebruar); Boriss Melnikov (1932, veebruar – 1933, juuni)
• 3. (Informatsiooni ja statistikaosakond);
  • osakonnaülem: Aleksandr Nikonov (Александр Матвеевич Никонов) (1924. november -(1927) );
• 4. (Välissuhete osakond).
  • oakonnaülem S. Budkevitš, F. Sudakov (1929, märts – 1930. oktoober)

1926. aasta lõpul loodi NSV Liidu sõjaväeatašeede ja sõjamereväeatašeede aparaadid 12 riigis: Soome, Rootsi, Balti riigid (ühine sõjaväeatašee esindus Lätis, Leedus ja Eestis), Poola, Saksamaa, Itaalia, Suurbritannia, Türgi, Iraan, Afganistan, Hiina, Jaapan.

1929. aastal IV valitsuse töötajate poolt varjunimede all avaldatud avalikus brošüüris^[1] loetlesid IV valitsuse informatsiooni ja analüüsiosakonna töötajad nelja gruppi liigitatud välisriigid, kes ohustavad NSV Liidu julgeolekut:

• Aktiivsed nõukogude võimu vastased, Suurbritannia, Prantsusmaa ja NSV Liidu läänenaabrid – Poola, Rumeenia, Soome, Eesti ja Läti ning Jaapan ja Itaalia;
• Riigid, kes ei ole astunud välja avalikult Nõukogude Liidu vastu, kuid teatud tingimustel võivad «toetada» aktiivseid vastaseid: Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Jugoslaavia, Kreeka, Belgia, Taani ja Rootsi;
• Riigid, kes oma geograafiliste, poliitiliste või majanduslikel põhjustel on vähehuvitatud võitlusest NSV Liidu vastu: Türgi, Pärsia, Afganistan, Hiina (välja arvatud Põhja-Hiinas asunud aktiivsed militaristid), Austria, Rootsi, Norra ja Ladina-Ameerika maad;
• Neljandasse gruppi liigitasid sõjaväeluurajad Saksamaa ja Põhja-Ameerika Ühendriigid, kes ei olnud oma poliitilist suunitlust NSV Liidu vastu määratlenud.

1930. aasta märtsis, loodi IV Valitsuse koosseisus veel: 2. Tootmisteenistus (производственная), 3. Haldusteenistus, 4. Finantsteenistus, pärast mida koosnes IV valitsus:

• 1. osakond (lahinguluure), ülem V. Lutskevitš;
• 2. osakond (agentuurluure), ülem Ruben Tairov (1929, juuni – 1932, veebruar)
• 3. (Informatsiooni ja statistikaosakond), ülem I. Klotško
• 4. (Välissuhete osakond), ülem F. Sudakov (1929, märts – 1930. oktoober), Jānis Rinks (1930. oktoober – )
• Üld (administratiiv)osakond
• 1. (šifreerimis)teenistus, ülem E. Ozolin (Э.Я.Озолин)
• 2. (tootmis)teenistus, ülem A. Gurevitš (Gorin) (1930, mai- )
• 3. (administratiiv)teenistus, ülem I. Pltšak (И.И.Пльчак)
• 4. (finants)teenistus, ülem A.Ivanov.

1931. aastal moodustati IV Valitsuse koosseisus 5. dešifreerimisosakond ja 5. raadioluureteenistus, pärast mida koosnes IV Valitsus:

• 1. osakond (lahinguluure), ülem V. Lutskevitš; A.Trifonov (1931, mai -)
• 2. osakond (agentuurluure), ülem Ruben Tairov (1929, juuni – 1932, veebruar), B. Melnikov (1932, veebruar – ), kt. V. Davõdov (1933, juuni- )
• 3. (Informatsiooni ja statistikaosakond), ülem I. Klotško A. Nikonov (1931, veebruarist –
• 4. (Välissuhete osakond), ülem Jānis Rinks (1930. oktoober – ), V. Suhhorukov (1931, mai ) V.Smagin (1933, juuli -), A.Gekker (1934, mai -)
• 5. (dešifreerimis)osakond, ülem Pavel Harkevitš (Павел Хрисанфович Харкевич) (1931, veebruar -)
• Üld (administratiiv)osakond
• 1. (šifreerimis)teenistus, ülem E. Ozolin (Э.Я.Озолин)
• 2. (tootmis)teenistus, ülem A.Gurevitš (Gorin) (1930, mai- ), S.Laimberg (С.М.Ляймберг) (1931, veebruar – )
• 3. (administratiiv)teenistus, ülem I.Pltšak (И.И.Пльчак)
• 4. (finants)teenistus, ülem A. Ivanov.
• 5. (raadioluure)teenistus, ülem Jakov Faivuš (Яков Аронович Файвуш) (1931, juuni – )

1933. aasta veebruaris moodustati IV Valitsuse juurde endise tööstusteenistuse asemele – Laboratoorium (Отдельная лаборатория) ülem S.Laimberg, A.Filimonov (1934, veebruar -)

Sõjaväeluure allasutused: Pärast 1926. aasta septembris toimunud TTPA Staabi valitsuste ümbernimetamist ning numbriliste järjekorratähist tarvituselevõttu, nimetati ka sõjaväeringkondade luureosakonnad ümber sõjaväeringkonna staabi 7. osakondadeks, aga 1930. aastal veebruarist nimetati luureosakonnad ümber sõjaväeringkonna staabi 4. osakondadeks.

1934. aasta novembris reorganiseeriti NSV Liidu Kaitse rahvakomissariaadi käskkirjaga nr 967 alates 22. novembrist 1934 Tööliste ja Talupoegade Punaarmee Luurevalitsus (Разведывательное управление РККА), mis kuulus Kaitse Rahvakomissariaadi koosseisu 5. valitsusena.

Viited

1. С. Дашиньский и Я. Радопольский, «Подготовка войны против СССР», Москва, 1929