Londonis asuva Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi 2024. aasta sõjalise tasakaalu aruande kohaselt on Venemaa õhujõududel 57 uusima modifikatsiooniga Tu-22M3 lennukit.[1]
Lennuki tootmine
Tu-22M lennuk (0–seeria) ehitati 10. aprillil 1969, esimene lend toimus 30. augustil 1969. Tu-22M ei ole arendatud pommitajast Tu-22, vaid tegemist on eraldi projekteeritud lennumasinaga. 28. juulil 1971 toimus lennuki esimese modifikatsiooni Tu-22M1 katselend.
Lennuk on tootmises olnud kahes peamises modifikatsioonis:
Tu-22M2 – toodeti aastatel 1972–1984 ja eemaldati kasutusest 1990. aastate keskel.
Tu-22M3 – toodetud aastatel 1978–1993, praegu kasutusel (2024).
1984. aastal lõpetati Tu-22M2 tootmine, tootmisse jäi vaid Tu-22M3. Tu-22M2 lennukeid 5. kuni 58. seeriani ehitati kuni 1983. aasta lõpuni. Igas seerias oli reeglina 5 lennukit. 1984. aasta neljandas kvartalis ehitati juba 11 Tu-22M3 lennukit. [2] 1983. aastal alustati modifikatsiooni Tu-22M4 arendamist, kuid see lõpetati 1991. aasta novembris.[3]
Nõukogude Liidu lagunemise ajal jäi Sõltumatute Riikide Ühenduse kasutusse 370 Tu-22M tüüpi lennukit. Viimased kolm valminud lennukit Tu-22M3 tarniti Venemaa relvajõududele 1993. aastal. 2018. aasta detsembris tegi esimese lennu selle pommituslennuki viimane moderniseeritud modifikatsioon Tu-22M3M, millel on võrreldes varasemate modifikatsioonidega suurem tegevusraadius ning paremad lahingulised võimed.[1]
Toodetud lennukite täpse arvu, nende seeriate ja tootmismahtude kindlaksmääramine on olnud rahvusvahelisel tasemel problemaatiline, kuna Tu-22M pommituslennukiga seonduvat varjati külma sõja ajal, see oli NSV Liidu üks salajasemaid lennundusprojekte. Oletatakse, et märkimisväärne hulk selle lennuki kohta väljastatud teavet ei vastanud tegelikkusele.[4]
Tu-22M relvastus
2 x 23 GŠ-23 23 mm paarisautomaatkahurit sabas (suurendatud tulekiirus kuni 4000 lasku minutis). Lennuki pommišahti saab paigutada rakette, pomme (ka tuumalaengutega) ja miine. Kahele tiivaalusele püloonile on võimalik kinnitada ka X-22 rakette.
Lennuki relvalasti suurim kogukaal on 24 000 kg. Ühe raketi arvestuslik lahingukaal on 5,9 tonni, kahe raketi puhul 11,8 tonni, kolme raketi puhul 17,7 tonni.
Lennuki lahingülesanded
raketirünnakute teostamine kolme X-22 tüüpi tiibraketiga, lennukõrgustel vahemikus 1000 m kuni saavutatava lennulaeni radari poolt nähtavate ja nähtamatute sihtmärkide vastu, rünnakukaugusega kuni 300 km.
sihtmärkide pommitamine vabalt langeva juhitamatu laskemoonaga kõrguselt 200 m kuni lennulae kõrguseni.
optilise, termo-, radari-, kiirgus- ja muud tüüpi luure teostamine (Tu-22MR).
Lennuki eksport
Teadaolevalt pole Tu-22M/1/2/3/MR tüüpi lennukeid välismaale tarnitud.
Venemaa administratsioon on 1992. aastast otsinud võimalust müüa lennuki Tu-22M3 ekspordiversiooni välisriikidesse (potentsiaalsete ostjatena nimetatud selliseid riike nagu Iraan, India ja Hiina), kuid poliitilistel põhjustel pole lepinguid siiani sõlmitud. Erinevalt Tu-22 pommitajast ei ole eksporditud Tu-22M-i Lähis-Itta riikidesse.[5][6]
1999. aastal sõlmis India väidetavalt rendilepingu nelja Tu-22M lennuki kasutamiseks mereluure eesmärgil, alates 2001. aastast. 2004. aasta detsembris teatas Venemaa kaitseminister Sergei Ivanov, et on saavutatud kokkulepe mõlemale poolele vastuvõetava lahenduse osas Tu-22M tarnimiseks Indiasse. 2023. aasta seisuga ei olnud lennuki India õhujõududes kasutamise kohta mingeid tõendeid.
2013. aasta alguses levitati Internetis teateid 25 pommitaja Tu-22M3 müügist Hiinasse ning tehaseseadmete müüki nende edasiseks tootmiseks kohapeal.[7]
Kasutajad
Venemaa – Venemaal oli 57 Tu-22M3 lennukit seisuga veebruar 2024.[8] Ukraina luure hinnangul oli 2023. aasta sügisel neist töökorras 27 lennukit.[9]
Ukraina - Ukrainale jäi Nõukogude Liidust päranduseks hulk Tu-22M2/M3 pommitajaid, 60 Tu-22M lennukit (17 Tu-22M2 ja 43 Tu-22M3), nende lennukite Kh-22 (X-22) tiibraketid lammutati USA juhitud Cooperative Threat Reduction programmi raames. Viimased lennukitest lammutati 2006. aasta jaanuaris.[10]
Kaotused ja õnnetused
Gruusia sõja ajal 10. augustil 2008 tulistati teiste Venemaa lennukite seas õhutõrjerakettiga alla ka üks pommitaja Tu-22M3.
22. jaanuaril 2019 kukkus Tu-22M3 pärast treeninglendu alla, kui üritas teha maandumist Venemaa Murmanski piirkonnas Olenegorski lennubaasis. Õnnetuses hukkus neljast meeskonnaliikmest kolm.[11]
23. märtsil 2021 aktiviseerus Kirovi oblasti Šaikovka lennuväebaasis ootamatult Tu-22M3 katapulteerumissüsteem, kui lennuk oli veel maa peal. Intsidendi tagajärjel hukkus kolm meeskonnaliiget.[11]
19. augustil 2023 hävitas Ukraina relvajõudude troon lennuki Tu-22M3 Novgorodi oblasti lennuväebaasis.[13]
Reutersi andmetel kukkus 19. aprillil 2024 Stavropoli territooriumil alla üks Tu-22M3, mis naasis pärast Ukraina territooriumi ründamist lennuväljale, kui teda tabas modifitseeritud rakett S-200.[14][15][16]
15. augustil 2024 kukkus Venemaal Irkutski oblastis treeninglendu sooritades alla Tu-22M3. Õnnetuse esialgne põhjus oli tehniline rike. Meeskond katapulteerus enne nende lennuki allakukkumist. Hiljem teatati, et piloot hukkus.[17]
