1980. aastal tellis Nõukogude väliskaubandusorganisatsioon Sudoimport Turu laevatehaselt Oy Laivateollisuus Ab seeria teaduslaevu, millest esimene, Akademik Šuleikin, valmis 1982 ning järgnevad laevad 1983 ja 1984. Laev tehasenumbriga 355 erines eelnenuist nii kere värvi – teised olid valged – kui ka parema manööverdusvõime, külgväravate ja varustustaseme poolest.[1]
Teaduslaev ehitati Nõukogude Liidu teadusprogrammi "Maailmameri" täitmiseks 1984. aastal Soomes ja anti üle Eesti NSV Teaduste AkadeemiaTermofüüsika ja Elektrofüüsika Instituudi bilanssi.[2] Laev sai endale akadeemik Arnold Veimeri järgi nime "Arnold Veimer". Seoses Arnold Veimeri ehitamisega süüdistati seadusrikkumises geofüüsik Ain Aitsamit, kes oli üks mereuuringuteks vajalike teaduslaevade Aju-Dagi (63,8 m, 1001,88 brt.) ja Arnold Veimeri taotlemise ning teadustööks rakendamise algataja ja eestvedaja, ent kohus mõistis ta õigeks ja 1986 ennistati ta tööle.
Eesti taasiseseisvumise järel sai 1991. aastal laeva nimeks Livonia. Teadusasutuste ümberkorralduste tagajärjel kuulus "Livonia" alates 1992Eesti Mereinstituudi bilanssi ja jäeti Miiduranna sadamasse kai äärde seisma. Hiljem ehitati laev ümber ökoturismilaevaks ja renditi Kanada polaarturismiettevõttele Marine Expeditions, mis korraldas reise turistidele GröönimaaltLoodeväila ja PatagooniastAntarktikasse. Ligi 100 000 krooni maksnud reisidel osalesid peamiselt Ameerika pensionärid.
Livonia 61. reisil 21. jaanuaril1996 seilas laev Marguerite'i lahele Antarktikasse. Sellega sai Livonia esimeseks Eesti lipu all olevaks laevaks, mis käinud nii kaugel lõunas. Laevaarst oli Tallinna Keskhaigla kardioloog Rein Vahisalu, kes uuris meeskonnaliikmete kohanemisvõimet ja stressitaluvust ning kirjutas reisist raamatu "Laevaarstina Antarktikas".[3]
Kuigi Piirivalveamet oli 1996. aastal taotlenud Livoniat riigiasutuste ühiskasutusse, milleks oleks keskkonnaministeeriumil tulnud see tasuta bilansist bilanssi üle anda, müüs Eesti keskkonnaministeerium välismaal korraldatud enampakkumisel 1996. aasta septembris väidetavalt võlgadesse sattunud Livonia 2,8 miljoni USA dollari eest Rootsi kuninglikule mereväele.[4][5][6] Saadud rahast osteti 18,4 miljoni krooni eest Hoiupanga Investeerimisfondi osakuid ja müüdi need hiljem kasuga maha, teenides nii 7,8 miljonit krooni.[7] Kasumist rahastati mitme keskkonnakaitselise objekti ehitust (Roiu aleviku reoveepuhastusseade), keskkonnakaitsepropagandat ja anti sponsorabi (Loona mõisa ehitus).[8]
Trossö
Trossö 2022. aastal
2003 laev moderniseeriti Falkenbergis ja asus teenima toetuslaevana 3. patrull-laevade flotillis (rootsi3. sjöstridsflottiljen). Laeva nimeks sai Trossö. HMS Trossö pardanumber on A264, see kuulub 4. lahinguflotilli koosseisu Bergas[9].
