Tomáš Masaryk sündis 1850. aastal Määrimaal Hodonini linnas slovakist Austria keisrimõisa kutsari ja saksastunud tšehhi koduperenaise pojana,. Ta õppis saksa elementaarkoolis Brnos ja hiljem koolis Viinis, mille lõpetas kiitusega 1872. aastal. Masaryk jätkas õpinguid Viini ülikoolisfilosoofiateaduskonnas, mille lõpetamise järel sai filosoofiadoktori teaduskraadi. Pärast täiendavaid õpinguid Leipzigi ülikoolis asus ta 1879. aastal elama Viini, kus töötas ülikooli privaatdotsendina.
Tomáš Masaryk hakkas poliitikast huvituma 1880. aastate alguses. Kõigepealt väljendus see kaastöös ajalehele Čas, kus toimusid noortšehhide ja vanatšehhide poliitilised väitlused, 1891. aastal valiti juba tuntust kogunud Masaryk noortšehhide toetusel Austria parlamenti, kuid vastuolude tõttu noortšehhide liikumise noorte ja radikaalsete juhtidega ta taandas end 1893. aastal parlamendist.
1900. aastal asutas ta uue Realistide Partei, mille kandidaadina valiti ta 1907. aastal uuesti Austria parlamenti, 1911. aastal lõpetas ta üikoolis õpetamise ja pühendus täielikult poliitikale. Masaryk oli üks esimesi tšehhi liidreid, kes pettus lõplikult Austria-Ungari riigis. 1910. aastate alguses oli ta lõplikult veendunud, et see impeerium tuleks jagada föderatsioonipõhimõtetega liidetud rahvusriikideks, kus valitseks liberaalne demokraatia.
Masaryk valiti 14. novembril 1918 Tšehhoslovakkia esimeseks presidendiks, ta sai tšehhide ja slovakkide suurimaks rahvuskangelaseks ning juhtis riiki 17 aastat. 85-aastaselt loobus ta tervislikel põhjustel presidendiametist.
↑(CS) PRECLÍK, Vratislav. Masaryk a legie (Masaryk and legions, Tšehhoslovakkia leegion), váz. kniha book, 219 pages, first issue vydalo nakladatelství Paris Karviná, Žižkova 2379 (734 01 Karviná-Mizerov, Czech Republic) ve spolupráci s Masarykovým demokratickým hnutím (in association with the Masaryk Democratic Movement, Prague), 2019, ISBN 978-80-87173-47-3, pp.14-117
Kirjandus
Bernhard Linde, "Thomas Garrigue Masaryk. Tšehhoslovakkia Vabariigi presidendi elu ja töö", Tallinn, 1935, 80 lk
Jaan Tõnisson, "Thomas Garrigue Masaryk. Isiklikke mälestusi" – Akadeemia1937, nr 3, lk 147–153 (väljavõte artiklist on taasavaldatud: Looming 1996, nr 3, lk 393–394)
Leo Metsar, "Masaryk – filosoof ja riigimees" – Akadeemia 1993, nr 7, lk 1366–80
Eero Medijainen, "Tomáš Garrigue Masaryk" – Looming 1996, nr 3, lk 387–392