Tomáš Masaryk

Tomáš Masaryk (1918)

Tomáš Garrigue Masaryk (7. märts 1850 Hodonín, Määrimaa – 14. september 1937) oli tšehhi rahvuslasest poliitik ning esimene Tšehhoslovakkia president (1918–1935).

Noorus ja õpingud

Tomáš Masaryk sündis 1850. aastal Määrimaal Hodonini linnas slovakist Austria keisrimõisa kutsari ja saksastunud tšehhi koduperenaise pojana,. Ta õppis saksa elementaarkoolis Brnos ja hiljem koolis Viinis, mille lõpetas kiitusega 1872. aastal. Masaryk jätkas õpinguid Viini ülikoolis filosoofiateaduskonnas, mille lõpetamise järel sai filosoofiadoktori teaduskraadi. Pärast täiendavaid õpinguid Leipzigi ülikoolis asus ta 1879. aastal elama Viini, kus töötas ülikooli privaatdotsendina.

1882. aastal avati uuesti Prahas Karli ülikool ning Tomáš Masaryk nimetati ülikooli erakorraliseks filosoofiaprofessoriks.

Poliitiline tegevus

Tomáš Masaryk hakkas poliitikast huvituma 1880. aastate alguses. Kõigepealt väljendus see kaastöös ajalehele Čas, kus toimusid noortšehhide ja vanatšehhide poliitilised väitlused, 1891. aastal valiti juba tuntust kogunud Masaryk noortšehhide toetusel Austria parlamenti, kuid vastuolude tõttu noortšehhide liikumise noorte ja radikaalsete juhtidega ta taandas end 1893. aastal parlamendist.

1900. aastal asutas ta uue Realistide Partei, mille kandidaadina valiti ta 1907. aastal uuesti Austria parlamenti, 1911. aastal lõpetas ta üikoolis õpetamise ja pühendus täielikult poliitikale. Masaryk oli üks esimesi tšehhi liidreid, kes pettus lõplikult Austria-Ungari riigis. 1910. aastate alguses oli ta lõplikult veendunud, et see impeerium tuleks jagada föderatsioonipõhimõtetega liidetud rahvusriikideks, kus valitseks liberaalne demokraatia.

1916. aastal moodustas Masaryk koos slovaki astronoomi Edvard Beneši ja Prantsusmaa Õhujõudude kindrali Milan Rastislav Štefánikiga Tšehhoslovakkia Rahvusnõukogu, mille presidendiks oli Masaryk ja nõukogu sekretäriks Beneš. Nõukogu juhtimisel hakati moodustama Tšehhoslovakkia leegione algul antandi poolel ja pärast 1917. aasta veebruarirevolutsiooni ka Venemaal Keskriikide, sealhulgas Austria-Ungari keisririigi vastu, Tšehhoslovakkia iseseisvuse saavutamiseks. ^[1] Masaryk oli varem olnud Štefániki filosoofiaõppejõud, kui too õppis aastatel 1902–1904 Karli ülikoolis.

Esimese maailmasõja ajal elas Masaryk USA-s, kus propageeris oma ideid. Ta kuulutas ise veel emigratsioonis viibides 18. oktoobril Tšehhoslovakkia iseseisvaks ning tegi seda 10 päeva hiljem ka Prahas. Masaryk saavutas 1918. aastal antandi ja Ameerika Ühendriikide tunnustuse iseseisvale Tšehhoslovakkia riigile.

Masaryk valiti 14. novembril 1918 Tšehhoslovakkia esimeseks presidendiks, ta sai tšehhide ja slovakkide suurimaks rahvuskangelaseks ning juhtis riiki 17 aastat. 85-aastaselt loobus ta tervislikel põhjustel presidendiametist.

Tunnustus

• 1930 – valiti Jugoslaavia Teaduste ja Kunstide Akadeemia auliikmeks
• 1936 – valiti Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks

Isiklikku

Tomáš Masaryk abiellus 1878. aastal ameerika päritolu Charlotte Guarriguega. Neil sündisid pojad Jan ja Herbert ning ja tütred Alice ja Olga.

Teosed eesti keeles

• "T. G. Masaryk jutustab oma elust" (kõnelused Karel Čapekiga). Tõlkinud Maria Arak, eessõna: Jüri Uluots. Sari "Marseljeesist internatsionaalini". K/Ü Loodus, Tartu 1937, 312 lk.
• Teose "Maailmarevolutsioon" 55. peatükk "Bolševism ja kommunism põhimõtteliselt". Tõlkinud Leo Metsar – Akadeemia 1993, nr. 7, lk. 1382–87
• "Euroopa ja Ameerika abi Venemaale" (memorandum 1922. aastast). Tõlkinud ja järelsõna: Leo Metsar – Looming 1996, nr. 3, lk. 374–386

Vaata ka

• Masaryki ülikool

Viited

1. (CS) PRECLÍK, Vratislav. Masaryk a legie (Masaryk and legions, Tšehhoslovakkia leegion), váz. kniha book, 219 pages, first issue vydalo nakladatelství Paris Karviná, Žižkova 2379 (734 01 Karviná-Mizerov, Czech Republic) ve spolupráci s Masarykovým demokratickým hnutím (in association with the Masaryk Democratic Movement, Prague), 2019, ISBN 978-80-87173-47-3, pp.14-117

Kirjandus

• Bernhard Linde, "Thomas Garrigue Masaryk. Tšehhoslovakkia Vabariigi presidendi elu ja töö", Tallinn, 1935, 80 lk
• Jaan Tõnisson, "Thomas Garrigue Masaryk. Isiklikke mälestusi" – Akadeemia 1937, nr 3, lk 147–153 (väljavõte artiklist on taasavaldatud: Looming 1996, nr 3, lk 393–394)
• Leo Metsar, "Masaryk – filosoof ja riigimees" – Akadeemia 1993, nr 7, lk 1366–80
• Eero Medijainen, "Tomáš Garrigue Masaryk" – Looming 1996, nr 3, lk 387–392

Eelnev '

Tšehhoslovakkia president 1920–1935

Järgnev Edvard Beneš