Teravmägede saarestik paikneb 76. ja 81. põhjalaiuskraadi ja 10. ja 35. idapikkuskraadi vahel. Saarestiku ulatus põhja-lõuna suunas on umbes 500 km ning ida-lääne suunas veidi vähem. Teravmägedel on nii Norra Kuningriigi kõige põhjapoolsem (Rossøya saarel) kui ka kõige idapoolsem (Kvitøya saarel) punkt.
Saarestik koosneb kolmest-neljast suuremast saarest, mõnest keskmisest ning hulgast väikesaartest. Saarte kogupindala on 61 020 km².[1]
Peaaegu kogu inimasustus on Lääne-Teravmägede saarel. Asustust on ka Hopenil, kus elab neli meteoroloogiajaamas töötavat inimest. Ülejäänud saared ei ole asustatud.
Teravmägede kliimat mõjutab eelkõige kaks suuremat hoovust. Golfi hoovuse kõige põhjapoolsem haru Lääne-Teravmägede hoovus toob sooja vett piki Lääne-Teravmägede läänerannikut kuni põhjarannikuni ja ümber Kirdemaa. Ida-Teravmägede hoovus toob põhja poolt külma vett saarestikust ida pool. Lääne-Teravmägede lõunatipu juures hoovused kohtuvad ning külm hoovus jätkab teekonda ümber Sørkappøya sooja hoovuse ja ranniku vahel, kandes sageli endaga triivjääd ja tekitades udu.
Sademeid on vähe, eriti saarestiku idaosas, kus aasta keskmine sademete hulk võib olla kõigest 10 mm. Idaosas tulevad sademed ennekõike lumena. Lääneosas sajab suvel ka vihma ning keskmine sademete hulk on 300...400, harvem kuni 1000 mm. Suvel on seal enamasti udune ja pilvine, talvel aga pilvitu.
Keskmine õhutemperatuur merepinna kõrgusel on suvel 4...5 °C, talvel −12 °C. Põhja- ja idaosas on õhutemperatuur madalam. Suvel võib temperatuur tõusta ka 10 kraadini.
Umbes 20. aprillist kuni 21. augustini kestab Teravmägedel polaarpäev ning umbes 26. oktoobrist kuni 16. veebruarini polaaröö.
Loodus
Kaht suuremat saart lõhestavad pikad fjordid, väiksemate saarte rannajoon on vähe liigestatud. Ometi on saarestiku rannajoone kogupikkus ligi 33 000 km.
Teravmägede kõrgeim mägi on 1713 meetri kõrgune Newtontoppen Lääne-Teravmägede saarel. Ka pikim fjord, 108 km pikkune Wijdefjorden asub Lääne-Teravmägedel. Suurim liustik on Kirdemaa idaosa kattev Austfonna (8105 km²), mis on ühtlasi ka Euroopa suurim.
Taimed
Teravmägede taimed on hästi kohastunud eluks arktilistes oludes. Taimed on madalakasvulised, sageli roomavad. Tihti on varred ja lehed kaetud karvadega. Mõned taimed hoiavad energiat kokku ka pigmendi moodustamise arvelt.
Viikingid võisid Teravmäed avastada juba 12. sajandil. Pärimustes on juttu Svalbarðist ('külmad rannikud'), kuid arvatakse, et see võis tähistada ka Jan Mayeni saart või Ida-Gröönimaad. Esimesena nägi kindlalt Teravmägesid hollandlane Willem Barents1596. 17. ja 18. sajandil oli saarestik vaalapüüdjate tugipunktiks. 20. sajandi alguses alustasid USA, Briti, Rootsi, Norra ja Venemaa ettevõtted kivisöe kaevandamist. Teravmägesid peeti eikellegimaaks, kuni 1925. aastal Svalbardi lepinguga kinnitati Norra suveräänsust. Eesti liitus lepinguga 1930. aastal, kuid pole siiani Teravmägede maavarasid ekspluateerima asunud.
Asustus
Enamik saari on asustamata. Asustus on koondunud Lääne-Teravmägede saarele, kus elab umbes 2000 inimest. Suuremad asulad on Longyearbyen ja Barentsburg.
Asulate vahel puudub maanteeühendus. Teedevõrk ümbritseb ainult Longyearbyenit; teede kogupikkus on umbes 50 km.
Suvel käivad Longyearbyeni ja Barentsburgi vahet mitu korda nädalas laevad. Väikelennukid peavad ühendust ka Ny-Ålesundiga, sõidutades peamiselt teadlasi ja kohalikke töötajaid. Suvel saab ka sinna Longyearbyenist laevaga. Longyearbyenis sõidavad ka taksod.
