Rossøya

Asend Sjuøyane saarestikus

Sjuøyane asend Kirdemaa suhtes

Rossøya on saar Svalbardi kirdeosas Vesle Tavleøyast veidi loodes, Sjuøyane saarestiku põhjapoolseim saar. See asub põhjapoolusest 1024,3 km kaugusel, umbes 350 km Longyearbyenist kirdes ja umbes 50 km Kirdemaast põhjas. Geograafilised koordinaadid on 80°49′42...44″ N, 20°20′15...32″ E (80°49,7' N, 20°21,0' E^[1]).

Saar on umbes 400 m pikkune ja 300 m laiune.

Asustus puudub.

Saarel on Svalbardi ja Norra Kuningriigi põhjapoolseim punkt (80°49'44,41" N, 20°20'32,29" E^[2]). Mõnikord nimetatakse seda ka Euroopa põhjapoolsemaks punktiks, kuid siis ei arvestata Euroopa hulka Venemaale kuuluvat Franz Josefi maad, mille osaks oleva Rudolfi saare Fligely neem on põhjalaiusel 81°48′24″.

Rossøya asub alates 1. jaanuarist 1973 Kirde-Svalbardi loodusreservaadi territooriumil.

Jääkatte tõttu on laevaga saare juurde jõuda raske, kuigi Golfi hoovus mõjutab seda piirkonda rohkem kui Svalbardi edelapoolsemaid osi.

Tänu lindude ekskrementidele kasvav taim Cochleraria groenlandica teeb saare pisut rohekaks.

Kõige tavalisem lind on väikealk, tavalised on ka lunn ja põhjatirk. Linnud saabuvad aprillis-mais ja jäävad suveks.

Ainuke imetaja on jääkaru, keda leidub rohkem talvel, kui saarele saab tulla mööda jääd.

Saar on saanud nime polaaruurija Sir James Clark Rossi järgi ('Rossi saar'). Ross osales Briti polaarekspeditsioonis 1827 laevaga HMS Hecla William Edward Parry juhtimisel. Pärast Rossøyast möödumist jäädi jäässe kinni, ent siiski jõuti varasematest uurimisretkedest kaugemale põhja.

Võimalik, et seda saart ja teisi Sjuøyane saari nägi juba 1618 üks Enkhuizeni vaalakütt. Kaardile kanti saar 1663 pärast hollandlase Hendrick Donckeri ekspeditsiooni. Oma kaartidele kandsid selle ka Pieter Goos, Cornelis Giles ja Outger Rep.

Vaata ka

• Norra äärmuspunktid
• Svalbardi äärmuspunktid

Viited

1. Kohanimed Norra Polaarinstituudi saidil
2. "Statens kartverk". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. mai 2008. Vaadatud 18. aprillil 2009.

Kirjandus

• Conway, W. M (1906). No Man's Land: A History of Spitsbergen from Its Discovery in 1596 to the Beginning of the Scientific Exploration of the Country, Cambridge: At the University Press.

Välislingid

• Google'i kaart
• Foto

Kasutatud on norra-, itaalia-, rootsi-, inglis- ja uusnorrakeelse Vikipeedia artiklit seisuga 17.4.2009 ja "Store Norske Leksikoni" artiklit "Rossøya".