Tasmaania on Austraalia lõunapoolseim osariik. Valdava osa osariigist moodustab Tasmaania saar, mis on pindalalt maailmas 26. kohal. Saar asub Austraalia mandrist 250 km (150 mi) lõunas. Mandri ja saare vahel on Bassi väin. Osariigile kuulub veel 334 väiksemat lähiümbruse saart.[2] Osariigis on 507 626 elanikku (juuni 2010 seisuga), peaaegu pool neist elab osariigi pealinnas Hobartis.
Tasmaania osariigi pindala on 68 401 km² (26 410 mi²), millest 64 519 km² (24 911 mi²) hõlmab Tasmaania saar.[3] Tasmaania osariigile on iseäralik puutumata looduse suur osatähtsus, ligi 45% alast moodustavad reservaadid, rahvuspargid ja UNESCO maailmapärandi alad.[4] Osariigis on loodud maailma esimene keskkonnakaitsjate partei (UTG).[5]
Tasmaania aborigeenid on selle maa asustatud üle 40 000 aasta eest. Praeguse osariigi on loonud Briti impeerium kui Van Diemeni maa. Aastal 1856 sai osariigist omavalitsusega koloonia ning endine nimi Tasmaania võeti uuesti kasutusele. Aastal 1901 sai Tasmaaniast Austraalia föderatiivse riigi osa.
Tasmaania osariigi haldusalas on ka pooleldi antarktiline Macquarie saar.
Osariigi põhjapoolseim punkt on Boundary laid ning lõunapoolseim punkt Bishopi ja Clerki laid. Osariik on mägine, kõrgeim tipp (1617 meetrit) asub Tasmaania saarel. Elustik on üpris eripärane, esineb palju endeeme.
Nimekujud
Osariik on saanud nime hollandlasest maadeavastaja Abel Tasmani järgi, kes on esimesena teatanud saare leidmisest (see oli 24. novembril 1642). Ent Tasman nimetas saare Anthony van Diemeni maaks oma sponsori järgi, kes oli kuberner Hollandi Ida-India Kompaniis. Inglased lühendasid nime hiljem Van Diemeni maaks. 1. jaanuaril 1856 nimetati saar ümber Tasmaaniaks, esimese eurooplasest avastaja auks.[6]
Tasmaania kohta kasutati mõnikord ka nime Dervon, näiteks Jerilderie kirjas, mille kirjutas Ned Kelly aastal 1879. Kõnekeeles öeldakse osariigi kohta kas "Tassie" või "Tas".
Palawa kani (Tasmaania aborigeenide keel) keeles on Tasmaania nimi Lutriwita.[7]
Põlisrahvas
Tasmaania regioonis olid inimesed juba 35 000 aastat tagasi.[8] Tõusev mere tase lahutas saare Austraalia mandrist ligi 10 000 aastat tagasi.
Põliselanikel oli Tasmaanias enne eurooplastega kokkupuudet üheksa peamist etnilist gruppi. Suurbritannia okupatsiooni ja kolonisatsiooni ajal (1803) oli põliselanike arv 5000 – 10 000. Nakkushaiguste sissetoomise, mille vastu neil puudus immuunsus, sõja, tagakiusamiste ja segaabielude tõttu[9] vähenes aastaks 1833 põliselanike arv 300 inimesele. Peaaegu kogu põlisrahvas paigutati ümber Flindersi saarele George Augustus Robinsoni käsul.
Naine nimega Truganini (1812–1876) on tuntud kui viimane puhtavereline Tasmaania aborigeen. Palju tõendeid on ka selle kohta, et viimane ellujääja oli Fanny Cochrane Smith, kes oli sündinud Wybalenas ja suri aastal 1905.[10]
Eurooplaste saabumine
Esimene kirjalik teade Tasmaania avastamise kohta eurooplase poolt pärineb 24. novembrist 1642. Selle avastas hollandlane Abel Tasman. Tasman jõudis lahele, mille nimi tänapäeval on Blackman Bay. Aastal 1773 randus esimene inglane, Tobias Furneaux, Tasmaanias Adventure'i lahes. Ka prantsuse uurimisretk, mida juhtis Marc-Joseph Marion du Fresne, randus aastal 1772 Blackmani lahes.
Kapten James Cook randus Adventure'i lahes aastal 1777, temaga koos oli pardal ka noor William Bligh. Bligh pöördus tagasi aastal 1788, ja siis uuesti 1792, temaga oli kaasas noor Matthew Flinders.
Esimesed sisseseadjad olid peamiselt vangid ja nende valvurid, nende ülesandeks oli arendada põllumajandust ja teisi tööstusharusid.
Tasmaania koloonia
Tasmaania koloonia oli Briti impeeriumi all, kes eksisteerisid seal aastatel 1856–1901. Nad liitusid teiste viie Austraalia kolooniaga, et moodustada Austraalia Ühendus. Koloonia loomine kinnitati Austraalia Kolooniate Valitsuse Akti üleandmisega, aastal 1850, mis andis kõigile kuuele Austraalia kolooniale seadusandliku võimu.
Van Diemeni maa seadusandlik nõukogu koostas uue konstitutsiooni, mis hakkas kehtima aastal 1854, ning 1855. aastal andis kuninganna Victoria I sellele kuningliku nõusoleku. Hiljem, samal aastal, andis salanõukogu nõusoleku muuta koloonia nimi Van Diemeni maa asemel Tasmaaniaks. 1856. aastal tuli esimest korda kokku äsjavalitud kahekojaline parlament, millega sai Tasmaaniast omavalitsuslik Briti impeeriumi koloonia.
Koloonia elas läbi majanduslikke kõikumisi, kuid enamasti oli jõukas ja pidevas kasvus. Tänu vähesele välisele ohule ning tugevatele kaubanduslikele sidemetele oli Tasmaania koloonial 19. sajandil palju viljakaid perioode, tänu millele saadi maailma laevaehituse keskpunktiks.
