2012. aasta veebruaris otsustas Tartu linnavolikogu, et 2015. aastast jagatakse Tamme gümnaasium kaheks: senisesse majja Tamme puiestee 24 jääb põhikool Tartu Tamme Kool, gümnaasiumiosa liigub Tartu Ülikoolilt ostetud hoonesse Nooruse tänav 9.[1] Gümnaasiumis avati viis paralleelklassi, kus õpib kuni 540 õpilast. Uut hoonet jagab kool Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumiga: Tamme gümnaasiumile kuulub majas 5253 ruutmeetrit, täiskasvanute gümnaasiumile 1557 ruutmeetrit. Ehitus algas 2014. aasta kevadel, hoone valmis 2015. aasta septembris.[2]
1. oktoobril 1919 alustas tööd Tartu Tamme Gümnaasiumi eelkäija Tartu Linna 16. Algkool. Kooli juhataja oli Jaan Must.[3]
Tartu 6. Keskkool
Tartu Linna 16. Algkool muudeti Tartu 6. Keskkooliks ning see alustas 1944. aastal tööd Jaak Seeru käe all poistekoolina Näituse tänaval, mis koosnes algkooli puumajast ja Rostovtsevi eraülikooli kivimajast.[4] Ka kooli motoks võeti "Meie ei taha olla, ei ole vaikiv, ununev lehekülg aegade-raamatus" (Anna Haava), mille algataja oli Jaak Seeru, kes seda ühel aktusel tsiteeris, mis paljudele meelde jäi ning mida võib siiani näha kooli lipul.[5] 1947. aastal lõpetas kooli I lend ning sellest ajast pärineb ka kooli lõpumärk, mille kujundas Maurice Liibeon.
Tartu 5. Keskkool
1954. aastal nimetati kool ümber Tartu 5. keskkooliks ning muudeti poistekoolist segakooliks. See oli huvitav muudatus nii õpilaste kui ka õpetajate jaoks, samuti kooli iseseisvuse seisukohalt (näiteks segakoori liikmeid polnud enam vaja laenata teistest koolidest). Tartu Tamme Gümnaasiumi segakoor tegutseb 1954/1955. õppeaastast ning 1980. aastate alguses oli see üks tunnustatumaid Eesti koolikoore.[6]
1964. aastal kolis kool Näituse tänavalt Tammelinna, õpilaste arv kasvas 700-lt peaaegu 1700 õpilaseni ning samuti kasvas õpetajate arv. 1963/1964. õppeaastast hakkas koolis tööle esimene süvaõppega eriklass (keemia, 9. klass). Süvaklasside rajamine aitas kaasa kooli taseme tõusule ja nende klasside õpilased olid edukad nii üle-eestilistel kui ka üleliidulistel olümpiaadidel. Üks silmapaistvamaid lende on 1967. aasta lend, mille lõpetajatest mitmed said hiljem tuntud professoriteks. Sel perioodil kujunes Tartu 5. Keskkool üheks Tartu tugevamaks kooliks.[7] 1966/1967. õppeaastal alustasid tööd muusikaklass (alates 1. klassist) ning loodusklass (keskkoolis) ja õpilastel oli võimalik hakata õppima inglise või saksa keelt. 1966. toimus ka esimene sõprusfestival, kus oli külalisi Armeeniast, Lätist, Leedust, Leningradist, Tallinnast, Kohtla-Järvelt. Sarnased festivalid toimusid veel ka näiteks 1977. ja 1980. aastal. 1968. aastal avati keskkoolis autoõpetuse eriala, 1978. aastal avati keskkoolis arvutusoperaatori eriala ja 1979. alustas tööd koreograafiaklass.[8]1984.a alustas tööd sõjalise õpetuse eriklass. 1988–1990 tegutses koolis muinsusklubi, millest võtsid osa nii õpilased kui ka õpetajad. Klubi liikmed korrastasid näiteks Pauluse kalmistul asuvat Vabadussõjas langenute mälestusmärki ning võtsid osa üleriiklikust muinsuskaitsjate koosolekust.[9] 1990. Külastasid kooli delegatsioonid Soomest ja Rootsist ning tööd alustas arvutiklass. 1991. toimus esimene Tartu Tamme Gümnaasiumi kevadkontsert Tartu Ülikooli aulas.[10] 1994. aastal alustas tööd kooli õpilasomavalitsus.
Tartu Tamme Gümnaasium
1995. aastal nimetati kool ümber Tartu Tamme Gümnaasiumiks. 1997. aastal alustas tegevust Eesti kultuurilugu ja kirjandust käsitlev humanitaarklass.[11]
Riigigümnaasiumi periood
Tartu Tamme Gümnaasium säilitas riigigümnaasiumina oma loodus- ja täppisteaduste süvaõppe[12], kuid samas toimusid mitmed muudatused. Senistele õppesuundadele lisandusid infotehnoloogia õppesuund ning humanitaarsuund otsustati ümber kujundada kultuuri õppesuunaks.[13] Õppekorralduses läks kool üle perioodõppele.[13] Loodusteadusliku süvaõppe tugevdamiseks võttis kool 2016. aasta kevadel kasutusele geenilabori. Geenilabori rajamist toetas 60 annetajat ühisrahastusplatvormiHooandja kaudu ning Haridus- ja Teadusministeerium.[14][15]
