Raivo Uibo on lõpetanud 1967. aastal Tartu 5. Keskkooli ja 1973. aastal Tartu Riikliku Ülikooliarstiteaduskonna ravi erialal.[1] Meditsiinikandidaadi kraadi sai 1978. aastal Tartu Ülikooli juures kaitstud väitekirjaga "Значение гиперчувствительности немедленного и замедленного типов при хроническом гастрите", kus ta käsitles gastriidi tekkemehhanisme, keskendudes eelkõige rakulise poole uurimisele. Tal õnnestus näidata, et mao funktsionaalselt erinevate osade vastu tekivad ka erineva tähendusega immuunreaktsioonid.[1] 1978. aastal avanes Raivo Uibol võimalus täiendada end Soomes, kus ta keskendus maksa autoimmuunreaktsioonide uurimisele ja töötas välja uudse autoantikehade määramise meetodi. 1990. aastal sai ta meditsiini- ja kirurgiadoktori kraadi Tampere Ülikooli arstiteaduskonnas kaitstud väitekirjaga "Specificity and functional significance of gastric and hepatic autoantibodies".[1]
Aastatel 1973–1979 töötas Raivo Uibo Tartu Ülikooli arstiteaduskonna meditsiini kesklaboratooriumis vanemlaborandi ja nooremteadurina. Aastatel 1979–1992 oli ta TÜ üld- ja molekulaarpatoloogia instituudi immunoloogia labori juhataja, 2002–2007 TÜ arstiteaduskonna molekulaarse ja kliinilise meditsiini keskuse juht. Alates 1992. aastast on ta Tartu Ülikooli immunoloogia professor, alates 2014 TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituudi immunoloogia osakonna juhataja.[1]
Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti Raivo Uibo 2003. aastal arstiteaduse alal, ta kuulub akadeemia bioloogia, geoloogia ja keemia osakonda. Ta on teaduste akadeemia arstiteaduse ja tervishoiu strateegia alalise komisjoni liige.[2]
Teadustöö
Raivo Uibo teadustöö põhisuunad on autoimmuunsus, autoimmuunhaiguste molekulaarsed ja rakulised aspektid; diabeedi immuunmehhanismid; tsöliaakia immuunmehhanismid; kliiniline immunoloogia; inimese reproduktiivsüsteemi immunoloogia. Autoimmuunhaiguste tekke ja kulu süvamehhanismide ning diagnoosimisvõimaluste uurimisega käsikäes on Raivo Uibo andnud olulise panuse kliinilisele immunoloogiale organisatoorse ja praktilise aluse rajamisse Eestis ja sellealasesse rahvusvahelisesse koostöösse. 1984. aastal loodi tema eestvõtmisel Eesti Immunoloogide Selts (nüüd Eesti Immunoloogide ja Allergoloogide Selts) ja asutati TÜ juures erialaresidentuur.[1]
Raivo Uibo on mitme rahvusvahelise teadusorganisatsiooni ja teadusajakirja toimetuskolleegiumi liige. Tema juhendamisel on kaitstud 17 doktoriväitekirja, tema sulest on ilmunud üle 300 teaduspublikatsiooni, sh kaks monograafiat ja kolm kõrgkooliõpikut.[1]
Raamatud
Specificity and functional significance of gastric and hepatic autoantibodies / Raivo Uibo. University of Tampere, 1990.
Immunoloogia : õpik kõrgkoolidele / Raivo Uibo, Kalle Kisand, Pärt Peterson, Koit Reimand. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015.
Gerontoloogia : õpik kõrgkoolidele / [Kai Saks, Toivo Maimets, Riin Tamm ... jt.]. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2016.
Tunnustus
1995 Eesti Vabariigi teaduspreemia kollektiivi liikmena uurimuse "Helicobacter pylori infektsiooni sagedus Eestis" eest
1999 Eesti Vabariigi teaduspreemia arstiteaduse alal uurimuse "Autoimmuunhaiguste tekkemehhanismid ja immunodiagnostika" eest
