Rahvasuus nimetati Tartu Kaubahoovi sageli "Venepoed", kuna seal kaubeldi peamiselt Venemaalt pärit kaubaga (tubakas, nahk, sool, heeringas) ning esimestest kaupmeestest enam kui pooled olid venelased. 1850. aasta seisuga oli Kaubahoovis 40 kauplust.[2]
Tartu kaubahoov seostub 1899. aastal äritegevust alustanud populaarse ärimehe Mart Jänese tegevusega, kellele kuulus 1933. aastaks juba kaheksandik ajalooliselt venelaste ja sakslaste äridele kuulunud kaubahoovist, ning tema riidekauplust peeti tollal kogu Baltikumi suurimaks. "Jänese poe" klientideks olid ka maainimesed, kes mõnda peenemasse ärisse poleks tihanud jalga tõsta.[3]
Tartu Kaubahoovi hoonestus hävis Teise maailmasõja ajal[1] juulis 1941. Hoone ja selle sammaste asukoht on maapinnal markeeritud.
