Tallinna tänav (Viljandi)

Kaart

Sakala Keskuse hoone, Tallinna 5

Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia peahoone, Tallinna 16

Centrumi keskus, Tallinna 24

Carl Robert Jakobsoni ja Tallinna tänava ristmik (1910)

Tallinna tänav on tänav Viljandis. Ühtlasi on tänav Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme tee ja Viljandi tee osa Viljandi linnas.

Tänav algab Vabaduse platsilt, ristub Tartu, Turu, Posti, Carl Robert Jakobsoni, Uue ja Uku tänava, August Maramaa puiestee, Pärna tänava, Lembitu puiestee, Nurme tänava, Musta tee, Loo, Rohelise ja Leola tänavaga ning läheb linna piiril üle Viljandi teeks. Uue tänava ristist kuni linna piirini olev tänavalõik on Viljandi tee linnasisene osa. Tänava pikkus on 2160 m.^[1]

Hoonestus

• Aadressil Tallinna 3 asub 1907. aastal Tallinna ärimehe Christian Rotermanni poolt ehitatud punastest tellistest Tallinna Rotermanni kaubamaja filiaali Viljandi kaubamaja hoone. Rotermanni kaubamaja kauples põllumajandusmasinate ning ehitusmaterjalidega. 1913. aastal müüs Christian Rotermann oma äri Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi kaubanduse osakonnale,^[2] kes otsustas varsti otsustas hoonet laiendada. Ümberehitusprojekti autor oli arhitekt Oskar Lehtinen, tööd algasid 1923. aastal. Uude majja tulid Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi peakauplus ning restoran-võõrastemaja Põllumeeste Kodu. Eesti NSV ajal asus hoone teisel korrusel Viljandi Tarbijate Kooperatiivi klubi, Eesti taasiseseisvumise alguses paiknes hoones Tartu Kommertspank.
• Aadressil Tallinna 5 Turu tänava nurgahoones asub Sakala Keskus, endine Viljandi kultuurimaja.
• Aadressil Tallinna 6 asus Feldti trükikoda. Friedrich Feldt (1833–1920) rajas esimese trükikoja Viljandisse 1875. aastal, mis algselt paiknes Posti ja Koidu tänava nurgal. Feldti trükikojast tuli nii saksa- kui ka eestikeelset trükisõna, 1906. aastal omandas trükikoja E. Ring, kuid 1910. aastal kolis ta Tartu 4 hoonesse.
• Aadressil Tallinna 11/1 asub Viljandi Linnaraamatukogu.
• Aadressil Tallinna 16 // Posti 1 asub 19. sajandi I poolel aastatel 1852–1868 Karula mõisnike von Helmersenide poolt ehitatud^[3] kahekorruseline hoone, tänapäeval Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia peahoone. Eesti NSV ajal oli hoone 1940 aastast NSV Liidu sõjaväe valduses.
• Krundil Tallinna 18 asus Helmersenide aadlielamu aed, Eesti NSV ajal asusid selles kohas GRU Spetsnazi ajateenijate sõjaväeosa nr. 77034 – 4. üksiku eriotstarbelise brigaadi klubi ja garaažid, tänavat ja hooneid eraldas kõrge silikaattellistest müür.^[4] Dessantbrigaadi 1. pataljon ja sidepataljon dislotseerus Viljandi linnas, polügoon asus Välustes, laod ja garaažid asusid Männimäel. Brigaadi staap Viljandis Jakobsoni ja Posti tänava vahel sõjaväelinnakus, Viljandi bussijaama pool oli kasarmulinnak kahekorruselise kasarmuga, õppehoone, autopark, laod jms.
• Hoones Tallinna 20 // Jakobsoni 21 tegutses aastatel 1804–1925 Viljandi aadlipreilide varjupaik (Fellinsches Adeliger Fräuleinstift)^[5] Eesti NSV ajal oli hoone NSV Liidu sõjaväe valduses.
• Aadressil Tallinna 22 asub Centrumi Selveri hoone.
• Aadressil Tallinna 24 asub Centrumi keskus ja Forum Cinemas Centrum.
• Aadressil Tallinna 41 asub UKU Keskus.

• 
  Tallinna 2
• 
  Kohvik, Tallinna 4a
• 
  Tallinna 13
• 
  Tallinna 29a

Ajalugu

Kaubamaja, Tallinna 3 (1950)

Tänavat on linnaplaanidel nimetatud alates 18. sajandi lõpust.^[6] Tänava eestikeelset nime on mainitud aastast 1915. Aastal 1909 on mainitud saksakeelset nime Revalsche Straße ja 1915 venekeelset nime Ревельская ул.^[7] Kuni 1919. aastani oli Tallinna tänav linna piiriks.^[6]

Tallinna ja Carl Robert Jakobsoni tänava nurgal asus 1797. aastal asutatud Viljandi aadlipreilide varjupaiga (Fellinsches Adeliger Fräuleinstift) hoone kuni 1937. aastani, mil endise Fräuleinstifti kinnisvara^[8] Viljandis^[9] anti Vabariigi valitsuse 7. mai 1937 otsuse järgi sõjaministeeriumi valdusse. Hoolealused paigutati ümber saksa vähemusrahvuse kultuuromavalitsusele kuulunud Johann Diedrichsteini Vinni sihtasutuse Vinni majapidamiskooli hoonesse. Sihtasutuse vallasvara anti samuti üle Johann Diedrichsteini Vinni sihtasutusele.^[10] Fräuleinstifti Abstsiss oli aastatel 1872–1875 Elisabeth Wilhelmine von Wrangell.^[11]

20. sajandi algul olid Viljandi kesklinna peamised äripiirkonnad Viljandi vanalinnaga külgnevad Tallinna ja Tartu tänava algus ning Lossi tänav kuni Kauba tänavani.

Viited

1. "Viljandi linna kohalike teede nimekiri" (PDF). Riigi Teataja. Viljandi Linnavolikogu. 5. märts 2018. Lisa Viljandi Linnavolikogu 22.02.2018 määrusele nr 12. Vaadatud 21.08.2018.
2. "Wiljandi Eesti Põllumeeste Seltsi koosolek 28. juulil". Sakala. 29. juuli 1913.
3. Elamu Viljandis Tallinna 16, 19.saj. I pool kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 21.07.2021)
4. 27010/74 Tallinna tn 18, Kultuurimälestiste register
5. Pansionaadihoone Viljandis Tallinna 20/Jakobsoni 21, 1790.-1820. a kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 24.040.2023)
6. "Viljandi vanalinna tänavatevõrgu ajalooline kujunemine" (PDF). Riigi Teataja. Vaadatud 29.03.2017.
7. Kohanimeandmebaas (vaadatud 15.03.2016)
8. Kunagine aadlipreilide varjupaik otsib uut omanikku, kodustiil.postimees.ee, 13. september 2016
9. Viljandi "Fräulein-Stift" kolib, Sakala (1878-1940), nr. 139, 3 detsember 1937
10. Viljandi aadlipreilide varjupaik, Fellinsches (Dörptsches) Adeliger Fräuleinstift, Eesti Ajalooarhiiv, EAA.1814
11. Wladimir von Wrangell, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 549

Välislingid

 Tallinna tänav – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis