Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus (ka: Tallinna Eesti Kirjastusühisus; lühend T.E.K.-Ü. või Tall. E. Kirj. üh.) oli aastatel 1908–1940 tegutsenud ettevõte, mis kirjastas ja trükkis perioodilisi väljaandeid ja raamatuid[1].
1908. aastal, kui Päevalehe seisukord halvenes, asutati Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus. Asutamiskoosolekul osales 51 isikut, enamik neist olid tuntud avaliku elu tegelased, kes kõik tegid 200-rublase sissemakse. Ühisus ostis välja Päevalehe ja hakkas välja andma korraga kolme ajalehte: Päevaleht (mis ilmus iga päev), Aeg (ilmus kolm korda nädalas) ja Koit (kaks korda nädalas). Ärijuhiks valiti Bernhard Mäns ja vastutavaks toimetajaks sai Georg Eduard Luiga.[2] Hiljem hakkas ühisus välja andma veel kultuuriajakirja Agu, noorteajakirja Vikerkaar ja lasteajakirja Laste Rõõm.[1] Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisuse trükikoda asus Tallinnas, Pikk tänav 2[3] ja hiljem Voorimehe tänav 1.
1922. aastal valmis ühisusel selleaegne moodsaim trükikojahoone[1], Voorimehe tänav 1, mille juures tegutsesid litograafia- ja tsinkograafiatöökojad ning köitekoda, kus peale oma ühisuse väljaantavate trükiste väljaandmise trükiti ka teiste kirjastuste raamatuid ja ajakirjandusväljaandeid. Ühisusel oli ka 2 oma raamatukauplust ja kirjastusladu. 1940. aastal ühisus natsionaliseeriti ja aastatel 1940–1941 oli trükikoja nimeks Trükikoda Kommunist[1]. Sõja ajal ilmusid kirjastusühisuselt ajalehed Eesti Sõna, Maa Sõna ja Teataja[1].