Bernhard Mäns (Bernhard Julius Mäns; 27. juuli 1871 Emmaste vald, Hiiumaa – 21. september 1935) oli eesti ajakirjanik ja tõlkija.
Sündis Emmaste vallas Hiiumaal, kus tema isa oli vallakirjutaja köster-kooliõpetaja. Omandas hariduse Tallinna elementaar- ja kreiskoolis.
19-aastaselt läks tööle Tartu Olewiku toimetusse. Paar aastat hiljem töötas ta paar aastat Ühtri külakooli õpetajana Hiiumaal, siirdudes 1892. aastal Tallinna, kus 6 aastat töötas Walguse toimetuses. 1898–1899. aastatel töötas ta Dvigateli vabrikus ehitustöödel ning oli ka ehitusettevõtja. Kuna ta osaks hästi saksa keelt, siis 1899. aastast ligi 6 aastat tõlkis ta ajalehtedele ja kirjastustele. 1905. aastal ostis ta koos Jaan Sitska August Buschi käest Eesti Postimehe, mis aga 1905. aasta revolutsiooni päevil sama aasta oktoobris kinni pandi.
1906. aastal omandas Bernhard Mäns Georg Eduard Luiga ajalehe Koit. Väljaandjaks sai Bernhard Mäns ja vastutavaks toimetajaks Georg Eduard Luiga[1]. 1908. aastal, kui Andres Perti Päevalehe seisukord halvenes, asutati Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus, mis hakkas välja andma korraga kolme ajalehte: Andres Perdi käest ostetud Päevalehte (mis ilmus iga päev), Aega (ilmus kolm korda nädalas) ja Koitu (kaks korda nädalas). Bernhard Mäns valiti siis Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisuse ärijuhiks ja vastutavaks toimetajaks sai Georg Eduard Luiga. Samal ajal omandati ka ajaleht Koit uuele ühisusele.
1918–1919 osales vabatahtlikult algusest lõpuni vabadussõjas, sh Tallinna 1. löögipataljonis[2] ja 4. jalaväepolgus. Pärast sõda töötas ta Kaitseliidus, olles selle toetajaliige. Hiljem asus ta uuesti Päevalehe juhatuse ametisse[3].
Bernhard Mäns võttis osa paljudest seltskondlike organisatsioonide ja äriettevõtete tegevusest.
Bernhard Mäns on maetud Vana-Kaarli kalmistule.
Viited
