Tõnis Rotberg VR I/2 (9. september 1882 Viljandi vald, Viljandimaa, Liivimaa kubermang – 24. juuli 1953 Irkutski oblast, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1928).
Elulugu
Tõnis Rotberg lõpetas 1906 Vilno sõjakooli, teenistust jätkas alamporutšikuna 4. Soome kütipolgus, jätkas õpingud 1914. aastal Intendandiakadeemias Peterburis, võitles nii Esimeses maailmasõjas kui ka Vabadussõjas. Vabadussõjas teenis ta algselt 2. Diviisi staabis ja seejärel oli 1. Diviisi varustusülema asetäitja ja intendant.
Vabadussõjas osutatud teenete eest sai ta Vabadusristi I liigi 2. järgu ning Kotkaristi I ja II klassi teenetemärgid.
1920. aastal oli sõjaväe varustusvalitsuse ülem, 1928 sõjaministri abi. 1938–1940 oli Rotberg sõjaministri abi. Ta oli ka Raudteede Talituse Nõukogu liige.
Pärast Juunipööret 1940. aastal määrati 21. juunil Johannes Varese valitsuses sõjaministriks ja hiljem kaitse rahvakomissariks.
Tõenäoliselt oli tegu täiesti apoliitilise sõjaväelasega, kes püüdis sellel ametikohal teenida lõppevat Eesti Vabariiki nii hästi kui vähegi võimalik, hoides näiteks ära verevalamise 21. juunil 1940 Sidepataljoni juures. Kaitseminister Tõnis Rotberg sobis valitsusse seetõttu, et ta ei olnud Nõukogude saatkonna arvates kuigi tark.[1]
Teises maailmasõjas võitles Punaarmees. Langes 1941. aasta juulis lahingutes Porhovi all sakslaste kätte vangi. Vabanemise järel (1942) elas Viljandimaal oma talus. 1944 septembris vangistati NKVD poolt. Rotberg suri Irkutski oblastis vangilaagris.
Tunnustus
Venemaa keisririik
Eesti vabariik
Poola
Viited
Kirjandus
- Kindralmajor T. Rotberg 50-aastane. // Postimees, 09. september 1932, lk. 3.
- Kindralmajor Tõnis Rotberg VR I/2 30 aastat ohvitser. // Sõdur 1936, nr 12-13, lk. 289.
- Mati Õun, Eesti Vabariigi kindralid ja admiralid. 2., parand. ja täiend. trükk. Tallinn: Tammiskilp, 2001
- Jaak Pihlak, "Viljandi kihelkond ja Vabaduse Risti vennad" Viljandi Muuseumi aastaraamat, 2008, lk 240-242
Välislingid
