Suurbritannia maavägi (inglise keeles British Army) on Suurbritannia peamine maaväeüksus. Kuni aastani 1964, kui see Suurbritannia kaitseministeeriumiga liideti, haldas maaväge Londonis asunud War Office; pärast seda vastutab toimimise eest kaitseministeerium. Briti maaväge juhib peastaabi ülem.
Briti maavägi on Briti sõjaväe regulaarvägi, 1908. aastal loodi ka reservvägi Territorial Force. Kõik maaväega liitunud vannuvad monarhile kui ülemjuhatajale truudust. 1689. aastal vastu võetud "Bill of Rights" kohustab parlamenti andma püsiva maaväe säilitamisele rahuajal nõusolekut. Suurbritannia parlament hääletab iga viie aasta tagant uuesti relvajõudude seaduse poolt (või vastu).
Oma ajaloo jooksul on Briti maavägi olnud osaline paljudes suurtes konfliktides, näiteks seitsmeaastases sõjas, Napoleoni sõdades, Krimmi sõjas, Esimeses ja Teises maailmasõjas. Arvukatest sõdadest korduvalt võitjana välja tulnud Suurbritannia on osaliselt tänu sõjalisele edule saavutanud maailmas võrdlemisi suure mõjuvõimu. Pärast külma sõja lõppu on Briti maavägi tihti osalenud välisekspeditsioonidel, näiteks ÜRO rahuvalvemissioonidel. Briti maaväel on baase ka mitmes välisriigis.
Vaata ka
Viited
- ↑ Walton 1894, lk 1–2.
- ↑ Williams 1994, lk 16.
Kirjandus
Välislingid
