Sundvõnkumine on perioodiliselt muutuva välise (sundiva) jõu tõttu toimuv võnkumine.[1] Elektrilises võnkesüsteemis võib pinge ja voolu võnkumine tekkida vahelduva elektromotoorjõu toimel.[2]
Välise jõu tehtav töö kompenseerib süsteemis tekkiva energiakao, mistõttu võnkumine on sumbumatu. Kui sundiva jõu sagedus läheneb süsteemi omavõnkesagedusele, siis kasvab sundvõnkumise amplituud järsult (vt resonants).[3] Seejuures kasvab ka süsteemi summutav toime, mille tulemusena süsteemi resonantsisagedus väheneb ja võnkeamplituudi kasv pidurdub.
Vaata ka
Viited
- ↑ I. Saveljev. Füüsika üldkursus I. Tallinn, Valgus, 1978
- ↑ Tehnikaleksikon. Tallinn, Valgus, 1981
- ↑ ENE 10. köide, 1998
