Erik Dahlbergh alustas tööd "Suecia antiqua et hodierna" kallal 1660. aastal, kuid raamat valmis alles peale tema surma 1729. aastal. Lõplik versioon koosnes 353 gravüürist, mis olid jaotatud kolme osasse. Lisaks Dahlberghile töötas raamatu kallal ka palju teisi inimesi, kuid suurema jao piltidest joonistas ta siiski ise. Teose koostamist toetas rahaliselt Rootsi riik, kuna raamatust pidi saama rahvuslikult oluline töö. [2]
1697. aastal toimus Rootsi kuningalossis suur tulekahju, mille käigus läks kaotsi ja sai kannatada väike osa vaskplaatidest ja juba valminud gravüüridest, mida seal hoiti. [2]
Ülesehitus
Esialgse plaani kohaselt pidi "Suecia antiqua et hodierna" koosnema neljast osast, millest igaüks tutvustab Rootsi kuningriigi eri piirkondi: esimene osa Stockholmi ja Upplandi, teine Sveamaad ja Norrlandi, kolmas Götalandi ja neljas Soomet ning Rootsi alasid Baltimaades. Plaani järgi sai valmis vaid esimene osa, teises osas jäi Norrlandi kujutamine puudulikuks, kolmandas ei kajastatud piisavalt Skånet ja Blekinget. Neljas ja viimane osa jäi täielikult lõpetamata. [3]
Raamat koosneb graafilistest lehtedest, millel kujutatakse peamiselt linnavaateid, losse, mälestusmärke ja muid olulisi rajatisi ning kohti. Teosest leiab pilte ka hoonetest, mis on tehtud vaid jooniste põhjal ja mille ehitamiseni kunagi ei jõutud. Muu hulgas ilustas Dahlbergh sageli ka linnavaateid, lisas majadele piltidel korruseid juurde ja kujutas puitmajasid kivimajadena.[2]
Piltidele olid esialgu mõeldud ka ladina-, prantsus-, rootsi- ja saksakeelsed saatetekstid, ent ka see plaan jäi lõpuks teostamata. [3]
